SAKSA DOGI
Liisa & Lumi
"Mulle meeldib, et ta on toas rahulik, aga samas saab temaga pikki jalutuskäike teha. Dogid on üldiselt hästi inimesele orienteeritud ja tahavad meelejärele olla."
Miks sa koera enda ellu tõid?
Ma olin pikalt unistanud kahest koerast. Kuna saksa dogile on tema suuruse tõttu raske mängukaaslast leida, siis tundus hea mõte võtta endale kaks dogi, kes saaks omavahel mängida ja teineteisele seltsi pakkuda. Üks dogi oli kodus juba olemas.
Miks tegid just sellise valiku?
Saksa dogi puhul meeldib mulle see, et ta on suur. Võimatu on temast mööda vaadata või teda ignoreerida. Mulle meeldib see, et ta on toas rahulik, aga samas saab temaga pikki jalutuskäike teha. Dogid on üldiselt hästi inimesele orienteeritud ja tahavad meelejärele olla, jahiinstinkt on neist üsna välja aretatud.
Milline on sinu koeravõtmise eellugu?
Ma ei otsinud sel hetkel aktiivselt kutsikaid, kes oleks müügis, aga juhuse tahtel nägin ühe Eesti dogikasvataja kuulutust, et ta koeral sündisid just kutsikad. Niipea, kui ma Lumi (siis tal muidugi polnud veel nime) pilti nägin, olin kõrvuni armunud. Õnneks polnud keegi teine teda veel broneerinud ja kiire abikaasa veenmise järel saimegi ta endale. Lumi oli meie esimene koer, kelle saime Eestist, seega oli tore teda varem korduvalt vaatamas käia ja temaga tuttavaks saada. Eelmised kaks dogi on meil Poolast toodud. Huvitaval kombel oli Lumil ja meie olemasoleval Poolast toodud dogil Happyl sama vanaisa.
Eeltöö tõu kohta oli juba enne esimest dogi tehtud ja kahe kasvatamisega ka juba mõningane kogemus omandatud.
"Saksa dogi puhul meeldib mulle see, et ta on suur. Võimatu on temast mööda vaadata või teda ignoreerida."
Kuidas möödus kutsikapõlv?
Kutsikapõlv möödus lihtsalt, sest kogemust juba oli ja teise koera seltsis polnud tal ka üksindusärevust. Kuna me elasime Lumi kutsikapõlves korteris teisel korrusel, siis kõige raskem oli see treppidest tassimine. Nimelt on suurte tõugude puhul oluline kutsikana liigestele võimalikult vähe koormust anda. Trepist alla tassisime teda ikka seni, kuni vähegi jaksasime.
Väiksena oli Lumi väga naksakas ja oskas hästi enda eest seista. Happy oli Lumi võtmise ajal 1,5 aastane ja kippus vahel talle oma suure ja kohmaka kehaga liiga tegema, aga Lumi pani piirid kohe paika. Hiljem, kui Happy juba täiskasvanud oli ja Lumil pubekaiga peale tuli, siis kippus ta pigem Happyt natuke kiusama. Happy ei olnud oma piiride seadmisega nii enesekindel ja seega pidime me ise sageli Lumi mängulusti piirama.
Milline on teie igapäev?
Me käime iga päev jalutamas. Nädalavahetuseti oleme matkaautoga looduses ja siis saab Lumi vabalt metsas joosta. Nüüdseks on Happy kahjuks surnud ja Lumi peab päeval ikka mõned tunnid üksi kodus olema. Õnneks tundub, et see teda väga ei kurvasta ja ta kasutab seda aega peamiselt magamiseks.
"Lumi on väga “inimese koer”. Vahel tundub, et tema elu eesmärk on olla meile meelejärgi."
Milline on sinu koera iseloom?
Lumi on väga “inimese koer”. Vahel tundub, et tema elu eesmärk on meile meelejärgi olla. Seetõttu peame olema väga ettevaatlikud, et temaga asjatult ei kurjustaks, rääkimata mingist karistamisest. Keelavast sõnast piisab talle täiesti. Lumile meeldib väga füüsiline lähedus. Ta tunneb ennast kõige paremini, kui saab inimese vastu ennast toetada või kasvõi käpa peale panna. Talle meeldivad kõik inimesed, kes teda ei karda. Laste ja teiste koertega on tal kahjuks halbu kogemusi ja seega on ta nende suhtes ettevaatlik. Oma käitumist kohandab ta väga teiste järgi. Kui vastutulev koer on kuri, siis vastab ta samaga, ja kui on sõbralik, siis on ka tema sõbralik. Kõige suurem preemia on talle pai või kiidusõna. Toit teda väga ei motiveeri.
Kas on olnud raskeid hetki?
Ei ole kunagi sellist tunnet olnud. Kui midagi on koerte tervisega olnud, siis on muret küll olnud. Lumil oli paar aastat tagasi ristatisideme rebend, mis nõudis üldnarkoosis operatsiooni. Sellest taastumine oli küll vaevaline, aga õnneks saime lõpuks sellest ka jagu. Pigem on koertest ikka rõõmu olnud.
Milliseid probleeme teil on ette tulnud?
Ma olen kolme dogi kasvatamise juures märganud, et suht võimatu on neid muuta ükskõikseks tänaval vastutulevate koerte ja inimeste suhtes. Asi on selles, et nad ei jäta kedagi külmaks. Inimeste puhul on probleemiks üksisilmi jõllitamine, mis on arusaadav, aga samas koera jaoks agressiivsuse märk. Kui inimene lisaks teda kardab, siis on see kehakeel koerale kordades ärritavam. Koerte puhul on sama probleem, et pole näinud veel koera, kes meie koertest rahulikult suudaks mööduda. Ma ei tea, kas koerad kõik ise läheksidki pingesse või tuleb see pinge rihma kaudu. See kahtlus on mul tekkinud sellest, et meile juurde tulnud lahtised koerad on alati rahumeelselt tutvust sobitanud.
Tähelepanekuid!
Ma tegin korraliku eeltöö ära enne esimese dogi võtmist. Uurisin põhjalikult kasvatajate tausta ja õnneks on dogikasvatajad ka ise väga vastutustundlikud, sest nemad uurisid ka minu tausta päris põhjalikult. Üks kasvataja näiteks ei olnud nõus mulle oma kasvandikku müüma, sest mul polnud enne saksa dogi olnud. Kindlasti tasub arvestada, et dogi ei ole väga iseseisev koer, kes tunneb ennast üksi hästi. Liikumisvajadus on kõigil koertel, nii ka dogil. Arvestama peab kindlasti sellega, et dogi on suur ja tugev. Jõu ja hirmuga teda ei kasvata. Ta peab ise tahtma sinuga koostööd teha ja see austus tuleb välja teenida. Suur keha vajab ka suurt toidukogust. Lumi sööb toorest veiseliha, vahel lisan räimi, maksa või muna. Ma usun, et liigiomane toit tagab ka hea tervise. Õnneks pole siiani Lumil tervisega mingeid probleeme olnud. Eelnevate koerte puhul krõbinaid söötes ma kahjuks seda öelda ei saanud.
Eeltöö info vs sinu koer?
Muidu üldiselt klapib hästi, aga meie kolmest dogist kaks on küll vastupidiselt tõukirjeldusele väga aktiivsed ja elavad olnud.
Kontakt
Katrin jagab hea meelega oma kogemusi. Temaga saab ühendust: liisa.vatter@gmail.com