Grete Tähemaa
2025
02
Teekond uue koeratõuni
Uue koeratõu ametlik tunnustamine on pikk protsess5, mis võib kesta aastakümneid. See eeldab stabiilse aretuspopulatsiooni kujunemist, ühtse välimiku ja iseloomu kinnistumist ning ulatuslikku dokumentatsiooni tõu päritolu ja kasutuse kohta.
Näiteks eesti ainuke koertatõug eesti hagijas saavutas FCI-s eeltunnustatud tõu staatuse 2019. aastal, kuigi tõu ajalugu ulatub 1940. aastatesse, mil see aretati kohalikele jahioludele sobivaks keskmise suurusega ajukoeraks. Eeltunnustus tähendab, et eesti hagijas võib osaleda FCI rahvusvahelistel näitustel ja tema tõutunnistused on liikmesriikides tunnustatud, kuid tõu lõplik tunnustamine eeldab veel täiendavat jälgimisperioodi ja andmete kogumist.
loe siit millele
mõelda, kui valid endale unistuste koera.
//
Paber vs mitte-paber
Tuline teema koera võtmise teekonnal on "paber vs mitte-paber".
See tähendab, et koeral kas on kennelliidu väljastatud tõutunnistus või seda pole. Seega pole see ei midagi keerulisemat kui - tegu on kas tõukoeraga või krantsiga.
Argumendid nagu "ma ei tahagi näitustel käia, milleks see paber" või "pole põhjust lihtsalt ühe paberi eest kordades rohkem maksta" on sisutühjad. Kui soov on endale võtta kindel tõukoer, siis pole olemas halli ala ehk "paberita tõukoera". Kui indiviidi erisuste piirideni ennustatav välimus või iseloom on oluline, siis pole mõtet turuväravas või auto pagasiruumi müügisaalis endale eluhäkki otsima minna. Tõukoer pole kallis sellepärast, et kohalik kennelliit sööks end pesakonna registreerimise pärast rasva, vaid sellepärast, et vastutustundlik, pühendunud ja haritud kasvatajaks olemine on kallis hobi ja tõenäoliselt kasumlikkuseta äri. Õige ja usaldusväärse kasvataja leidmine ja kutsikaostu kaudu toetamine on iga koeravõtja möödapääsmatu vastutus, sest lõpuks peatab räpase kutsika-äri vaid nõudluse puudumine.
Kui nägemus koerast on paindlikum, tasuks kõigepealt vaadata kohalikku varjupaika, kus osatakse õigele inimesele leida kõige õigem koer ja vastupidi.
Tunnustuse saamiseni on iga koer
segavereline koer -
ehk krants
Tunnustuse saamiseni on iga alles aretuses oleva tõu esindaja segavereline koer - ehk teisisõnu krants - ja seda on olnud iga saksa lambakoer või chihuaua enne selle tõu tunnustamist. Seega on tõuga ja tõuta koera vahe väiksem kui ehk enamasti paistab.
03
Tõug on väljamõeldis ja tema väärtus kokkuleppeline
Koeri pole alati rangete tõustandardite järgi eristatud. Pikka aega oli sama tüüpi koerte välimuse ja suuruse varieeruvus suur, sest oluliseim oli koera võime teha talt oodatud tööd hästi. Nõnda nimetatigi näiteks kõiki jänese jahiks kasutatavaid koeri lihtsalt harrier’ideks, iga sülekoera spanjeliks ja kõiki aukartustäratavalt suuri koeri mastifideks6.
Tõugudeks vormistamine oli osa suuremast ühiskonnas toimunud nihkest. Esimene kennelliit maailmas asutati 1873. aastal Suurbritannias, et standardite ja registrite abil koerte aretust kontrollida.7 Koerast kujunes välja uut moodi staatusesümbol rikastele ning tõukoerte maailmas hakkasid liikuma suured rahad. Sellega sai hoo sisse nii uute tõugude aretus kui kogu lemmikloomamajandus. Ja kuigi arvuliselt olid enamik koertest sel ajal siiski tõutunnistuseta, sageli vabapidamisel peetavad koerad, muutis krantsidele suunatud ühiskondlik hukkamõist koertepidamisel ihaldusväärseks justnimelt tõukoerad8. Lubatu ja mittelubatu piirid tõugude vahel olid lõpuks lihtsalt kokkulepped, mis kinnitati tõustandarditesse.
Meie endi seatud väärtuste rõhuasetus tõstis esile just tõukoerad
Nüüdseks pole tõukoer ammu enam kõrgklassi privileeg ning aretusega võib tegeleda sisuliselt igaüks. Tõugude paljususe taga on omakorda paljude kirglike koerainimeste pikaaegne töö.
04
Tõug kui koostööle ehitatud suhe
Veel veidi rohkem kui sada aastat tagasi töötas enamik koeri oma ülalpidamise eest. Nende raison d'être polnud olla kaaslane või perelemmik vaid nende väärtus seisnes oskustes ja võimetes, mis väljendusid koostöös inimesega.9
Koostöö ongi ehk üks tabavamaid märksõnu, mille ümber inimese ja koera lugu oma kihte on kasvatanud. Alates valitud huntide kodustumisest, millest arenes välja uut liiki loom - koer (canis familiaris)10, kuni tänapäevani, kus koerad mängivad inimeste elus suurt rolli nii lemmikutena kui tööpõllul.
Koerte tüübid vormusid vastavalt asukoha kliimale, maastikule ja konkreetse töö iseloomule. Piirkonniti kujunesid välja just sinna sobivad jahi-, karja- ja muud töökoerad. Kui inimesed rändasid, liikusid nendega kaasa ka koerad, kes uutes paikades kohalike koertega segunesid. Parimate omadustega neist jäid omakorda aretusse ja nõnda kujunesid aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maailmas välja koerte tüpaažide variatsioonid, keda lõpuks 19. sajandi lõpul väga selgete piiridega tõugudeks hakati vormistama.
05
Koeramad koeratõud? Ehk kui hunt on mops
Koer on geneetiliselt 99.96% hunt. Ajavahemikus 15-40 tuhat aastat tagasi ja tänapäev, on koera genoom muutunud vaid 0.04%, olenemata tema praegusest tõust11.
Mitmete tõugude ajaloos väidetakse, et tegu on muistse (ancient) või “algupärase tõuga”, mis toetub tihti rohkem pärimusele kui tunnustatud faktidele. Koeratõugude selgem ajalugu joonistub välja läbi geneetika.
Uuringud näitavad, et praegused koeratõud jagunevad laias laastus kahte gruppi. Esimeses on tõud, mida nimetatakse basal* tõugudeks ehk tõud, mille geneetika uurimisel tuli ilmsiks varane eraldumine ja kelle arengus on toimunud vähe segunemist teiste tõugudega - kas siis geograafilise või kultuurilise isoleerituse tõttu. Samas ei tähenda see sugugi seda, et need tõud tänapäeval oma muistsete esivanemate otsest liini kannaksid või sarnaneksid praegu rohkem oma algsete esivanematega.
Hetkeseisuga on võimalik tuvastada 16 basal koeratõugu: afgaani hurt, saluki ja kaana koer Lähis idast, basenji Aafrikast, akita, tšau-tšau, dingo, New Guinea Singining Dog, shiba inu ja sharpei Aasiast ning siberi haski, alaska malamuut ja samojed Arktikast, lisaks soome püstkõrv. Lisaks nendele pikema ajalooga koeratõugudele on basal tõugude nimekirjas Saksamaalt pärit euraasier ja USA/Saksamaa päritoluga ameerika eskimo, kuigi nende aretus jääb 20. sajandisse. Põhjusek, mis need tõud on samuti algupäraste nimekirjas on see, et nende tõugude aretuses kasutati ainult teisi selle nimekirja tõuge.12
Teise gruppi liigitub enamik ülejäänud tõugusid, kelle aretus nende praegusel kujul jääb vaid paarisaja aasta tagusesse aega.
Algupärased tõud joonistab välja geneetika
06
Tõuliinide katkemine
Samas on võimalik ja ehk isegi tõenäoline, et sellised kaugele ulatuva ajalooga tõuge on veel. Mõlema grupi tõugude geneetilist mitmekesisust ja ajalugu on tugevasti mõjutanud maailmasõjad 20. sajandil, mille tagajärjel langes paljude tõugude isendite arv kohati üksikute isenditeni.
See tähendas aga seda, et tõugude taastamisel oli tihtipeale vajalik kasutada erinevat tõugu koeri ja selle segunemise tagajärjel hägustusid geneetilised nö basaalsignatuurid (basal signatures), mida nüüd enam ei näe. Samasugused muutused toimusid tõugudega, mille arenemise teekonnal toimus segunemine näiteks inimeste ja neid saatnud koerte rände tagajärjel - mida rohkem koerad segunesid, seda ähmasemaks muutus nende ajalugu enne seda.
Geograafilise loogika järgi võiks basal tõugude nimekirjas olla näiteks africanis, chihuahua, hiina harjaskoer, lhasa apso, pekingi paleekoer, mops, rodeesia ridgeback, shih tzu ja tiibeti terjer. Hetkel pole seda aga võimalik teaduslikult kinnitada. 13
Lemmikloomaks olemine ongi nüüd koerte töö
07
Kaasaegne tõuaretus - liiga lühike nina või liiga palju tõuge?
Koerte ja inimeste suhe keerleb siiani koostöö ümber, aga nihkunud on koera roll, mis omakorda on toimunud käsikäes suurte muutustega ühiskonnas. 19. sajandi tööstusrevolutsioon kasvatas suurlinnad ja nendes inimesed, kes igatsesid mahajäetud maalähedust. Koertest sai üha rohkem eelkõige inimeste kaaslane ja emotsionaalne tugi kaootilises linnaelus14. Pigem ongi koerte lemmikloomaks olemine nüüd nende töö15.
On arvamusi, et ehk ei peakski koerte aretuses enam lähtuma rangetest tõustandardidest - väga piiratud parameetrite järgi valitud koerte aretamine mõjutab tugeval määral isendite geneetilist variatsiooni, millel on sageli koerte tervist laastavad tagajärjed. Tõutruuduse asemel peaks sel juhul lähtuma eesmärgist, et kutsikatest saaksid parimate eeldustega perelemmikud – liiatigi, et see on tänapäeval peamine koera funktsioon.16
Olenemata aga selest, kas loobuda tõugude piiridest või luua neid pigem juurde, on olulisem see, et käsikäes koerapidamise üha kasvava populaarsusega, räägitakse aina rohkem koerte heaolust. See võiks omakorda tõsta teadlikkust ja huvi aretuses rõhk koerte tervisele pöörata. Seda mitte ainult tervisekontrolle ja geeniteste tehes, vaid püüdlustes teatud tõugude liialdatud ja koeri piinavad eripärad tervislikumaks muuta. See kaasaegse tõuaretuse häbiväärsem pool on lasknud trendidel vormida tõuge, kes ei saa piisavalt hingata (mh prantsuse buldog, mops); kelle kehakuju valmistab neile suuri terviseprobleeme (mh taks, saksa lambakoer, basset); kelle tõuliinides on kasutatud haigeid koeri ning kus tervet kutsikat saada on muutunud väga keeruliseks (mh cavalier king charles spanjel, bokser).
Arvestades, et tõustandardid on kokkuleppelised piirid, mis on huvi korral võimalik kõik ümber kirjutada, on koera vaimse- ja füüsilis heaolu arvesse võtmine ka ilma tõuge kaotamata igati teostatav. **
Teisipidine lähenemine soovile keskenduda heade eeldustega perelemmikutele, on aretada uusi tõuge. Eriliselt hoogsalt on populaarsust hakanud koguma puudlite erinevad ristandid. Ametlikult pole küll ühtki neist veel koeratõuks tunnistatud.
Perelemmikute selgemaks esile tõstmiseks on võimalus tõugude sees erinevate liinide koeri eraldi tõugudeks nimetada. Näiteks on borderkollide entusiastide hulgas neid, kes sooviks selget eristust tõu algupäraste tööomadustega koerte ja näituse/pere- ning sportkoerteks aretatud koerte vahel. Borderkolli tõunime peaks selle arvamuse kohaselt kandma vaid algupärane töökoer.
Koerandusmaailm on ühtpidi elustiil
ja teiselt poolt äri
08
Koerandusmaailma ökosüsteem
Tõukoerte maailma ökosüsteemis on osapooli omajagu ja tihti on nendevahelised suhted ja huvid põimunud.
Sageli täidavad samad pika kogemusega inimesed mitut rolli. Kasvataja võib olla ühtlasi tõuühingu juhatuse liige, näitusekorraldaja või kohtunik. See võib olla süsteemi tugevus, sest otsustajate ringis on inimesed, kes tunnevad tõugu ja tõukoerte maailma aastakümneid. Teisalt on kitsa inimesteringiga süsteemil oht sattuda huvide konflikti või sumbub areng ühe nägemuse umbsusesse.
09
Tagasi väärtuste juurde
Koerandusmaailm on ühtpidi elustiil ja teiselt poolt äri - müüakse hoiakuid, maailmavaadet ja kuvandit. See äri keerleb aga mõtlevate ja tundeliste olendite ümber, kelle elutee võib saada laastava löögi juba ammu enne nende sündi.
Lõpuks polegi vahet, kas olla kirglikult mõne kindla tõu pooldaja või lihtsalt armastada koeri. Koerandusmaailm on meiega koos pidevas muutumises ning olulisim peaks olema nii koerte kui inimeste heaolu väärtustamine. Meie endi roll on enesele aru anda, kuidas selle maailmaga suhestume, ning mis on meie ootused ja kohustused, kui soovime oma ellu koera tuua.
Märkused
1 https://www.fci.be/en/Presentation-of-our-organisation-4.html ↑
2 https://www.akc.org/dog-breeds/ ↑
3 https://en.wikipedia.org/wiki/Dog_breed ↑
4 https://www.fci.be/en/Members-Partners-89.html ↑
5 Täpse tõuks vormistamise juhendi saad alla laadida FCI lehelt: https://www.fci.be/medias/FCI-REG-RGT-PNR-ANN-005-en-10686.pdf ↑
6 Brian Hare & Vanessa Woods, The Genius of Dogs (2014), 192 ↑
7 Hare, Woods, The Genius of Dogs, 192-194 ↑
8 Chris Pearson, “Dogs”, Thinking Allowed taskuhääling,16.07.2025,
https://podcasts.apple.com/ee/podcast/thinking-allowed/id261548752?i=1000717430398&r=96 ↑
9 John Bradshaw, In Defence of Dogs (2012), XIX ↑
10 Hare, Woods, The Genius of Dogs, 114 ↑
11 Hare, Woods, The Genius of Dogs, 195 ↑
12 Greger Larson et al., “Rethinking dog domestication by integrating genetics, archeology, and biogeography”, Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America vol. 109 no. 23 (2012): 8878-83, https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3384140/ ↑
13 Larson, “Rethinking dog domestication by integrating genetics, archeology, and biogeography” ↑
14 Pearson, “Dogs” ↑
15 Mariam Motamedi Fraser, “Dogs”, Thinking Allowed taskuhääling,16.07.2025, https://podcasts.apple.com/ee/podcast/thinking-allowed/id261548752?i=1000717430398&r=96) ↑
16 Bradshaw, In Defence of Dogs, xx ↑
* Leidmata veel täpset erialast vastet ingliskeelsele basal, kasutan siin tõlkimata sõna.
** Ühendkuningriigi rahvusringhäälingus BBC linastus 2008. aastal dokumentaal, mis avas tõuaretuse tumeda poole. 2012. tehti sellele järg, mida saab vaadata siit.