ehk millega koera võttes arvestada?
Ära vali tõugu.
Vali elu, mis temaga kaasas käib.
/ Loe siit
miks mõjutab koera valikut meie enda iseloom; millest sõltuvad koeratüüpide erinevad omadused ja oskused ja kuidas selle kõigega koera valides arvestada.
Arvesta iseloomu. Aga kelle oma?
Koera valikul pole ju tegelikult määravaks mitte ainult koera iseloom, vaid ka inimese oma. Meie võtame koera, meie võimuses on tema heaolu ja meie võime ta ka hooletusse jätta või otsustada lausa lõpetada elu. Seega peaks meie koeravõtmise kohustuste hulgas olema mõista eelkõike iseennast ja seeläbi ka endale sobivat koera. Kartmata sedagi, kui see viib unistuste rajal uude suunda või päädib lõpuks sootuks koera võtmisest loobumisega.
Samas lootusrikkal noodil - mõistmine on lahenduste ema ja targa tegutsemise alustala. Selleks tuleb vaid enda tugevusi, ambitsioone, soove ja sobimatusi ausalt peeglis tervitada. Nii nagu üks inimene peab lemmikvärviks rohelist ja teisel tekitab see sügavat ebakõla tunnet; või armastab üks oma kodu vanas puumajas ja teine leiab rahulolu vaid uuselamus - niisamuti leiame vähem ja rohkem seletamatuid eelistusi kõiges muuski. Keda häirib üksik koera karv diivanil, kellel pole sooja ega külma ei mutiaukudest ega koera aiakujundustöödest.
Ise moodi loom
Tõug ei määra, missugune on koer-indiviidi iseloom. Isegi kõige sõbralikumaks peetava koera – kuldse retriiveri puhul, võib koju sattuda arg ja sellest tulenevalt teatud olukordades agressiivne koer. Mõni valvekoeraks aretatud tõu esindaja võib võõrastesse suhtuda samas ootamatult leebelt. Iga üksikisiku iseloomuks on lõpuks avatud kogu looduse pakutav iseloomulikkuse buffee.
Samas pole kõik vaid loterii. Uuringud näitavad, et tõug aitab siiski teatud tendentside tõenäolist edasikandumist ennustada, olgu selleks siis karjatamise instinkt, tugev side ühe inimesega või valikuline kuulmine õues koeraasju ajades. Paljud koeratõud on välja arenenud sadade või lausa tuhandete aastate vältel ja suurema osa ajast pöörati aretuses tähelepanu just teatud oskuste ja omaduste arendamisele.
"Koera iseloom on inviduaalne ja tõug ei taga ei leplikkust ega südikust."
Aretatud tegutsema
Koeratüübid kujunesid välja vastavalt nendelt oodatud funktsioonile, mis omakorda on kujundanud iga töö jaoks vajaliku iseloomu. Hagijatelt, nagu näiteks beagle, oodati iseseisvust ja keskendumisvõimet, et leida saaklooma jälg ja seda mööda tagasivaatamata kasvõi maailma ääreni minna. Ainult kaugele kõlav haukumine andis jahimehele vihje, kuhu poole koer on läinud. Tööväliselt tõlgendatakse sellist käitumist jäärapäisusena või näidatakse näpuga tema inimesele, kes pole justkui suutnud koera koolitada vaiki olema ja esimese vile peale tagasi tulema. Reaalsuses teeb koer vaid oma tööd.
Sellise näilise ebakõlaga seisame silmtsi enamike koeratüüpidega, sest igal ühel neist on oma ajalugu, kus nende ülesanne ei olnud lõdva rihmaga suurlinna müras oma inimese kõrval lonkida ning hääletult inimühiskonda ära sulanduda.
Kas me klapime - see on see küsimus
Iga koer toob kaasa selle, mida võiks nimetada käitumuslikuks eelarveks: ootuspärane vajadus füüsilise liikumise, vaimse tegevuse, sotsiaalse suhtluse ja eesmärgipärase toimetamise järele. See eelarve ei ole läbiräägitav. Koer kulutab selle ära ühel või teisel viisil. Kui inimene sinna panustab, on koer õnnelik ja temaga on rõõm koos elada. Kui ei, leiab koer ise viisid oma elu tasakaalustamiseks — ja seda hindab inimene harva. Kõrge töövajadusega tõug väheaktiivses kodus ei kannata inimese halbade kavatsuste tõttu. Ta kannatab lõhe tõttu, mis haigutab selle vahel, mida tema närvisüsteem vajab ja mida tema keskkond talle pakub.
Seega taandub selle suhte heaolu tase inimese ausale enesenägemisele ja argipäeva reaalsusele - sest koer kolib oma nõudmistega elama just sinna, mitte päikest täis pühapäevadesse. Keskpõrandal peavad kokku saama nii koera kui inimese ootused, vajadused ja eelistused.
"Koera heaolu tagab
hea klapp oma inimesega."
Funktsioonide kiirkohting
Karjakoerad aretati kariloomade liigutamiseks. Kõiki selleks tööks aretatud tõuge ühendab tugev koostöötahe ja -oskus inimesega. Karjakoerte algupärane töö on kognitiivselt väga nõudlik - lugeda ja ennustada iga karjas oleva looma käitumist, reageerida välk-kiirelt ning teha seda toetudes nii enda paremale äranägemisele kui karjase sisendile.
Koos elamise kontekstis tähendab see koera, kes on aktiivne suhtleja, mõtleja ja tegutseja, kellel on vaja nii füüsilist kui vaimset tegevust ja tähelepanu. Tänu oma koostöötahtele on karjakoerad entusiastllikud õppijad ja see nupp on neis justkui väsimatult alati sees. Kindel on see, et ilma inimese pakutud tegutsemisväljunditeta leiutab karjakoer need võimalused ise.
Valvekoerad, olgu nad mõeldud kaitsma üksi mägedes liikuvaid lambakarju või taluõue - nende töö eelduseks on iseiseisvus ja otsustusvõime. Olla võimeline ise otsuseid vastu võtma ja vastavalt sellele tegutsema - see on töötades ei rohkem ega vähem kui elu ja surma küsimus. Valvekoerad, kes aretati nö ihukaitsjateks, on rohkem oma inimesele orienteeritud.
Koos elamise kontekstis tähendab valvekoera tüüp koera, kes polegi mõeldud liigselt inimese arvamust küsima ega tunne vajadust kellegi meele järele olemiseks. Üldjoontes rahulikud, kuid mitte passiivsed, otsustusvõimelised ja meelekindlad - nad võtavad oma tööd tõsiselt. Enesekindel valvekoer ei kuluta energiat klähvivatele hoiatustele või ringikarglemisele, otsus ohu osas tehakse vaikselt ja vankumatult. Seda peab tema inimene oskama lugeda. Mida suurem ja võimsam tõug, seda selgem on, et see pole koer, kellega saab hea suhte kujunemise juhuse hooleks jätta.
Jäljekoerad (scenthound) ehk lõhna järgi jahti pidavatelt koertelt oodati lõputut fokusseeritust oma ülesandele. Oma otsustes on jäljekoer enesekindel ja kaugtööle iseloomulikult ta kellegi teise, sh inimese tuge selles ei otsi - ega tohtinudki end kõrvalisest saginast häirida lasta. Sinna hulka kuulub paratamatult ka käsklus “siia”.
Koos elamises tähendab see aga seda, et jäljekoeralt pole mõtet oodata andunult silmsidet hoidvat koera, kes kuulekalt inimesega külg-külje kõrval metsasörki teeb. Sõbralik - jah, häälekas suhtleja - jah (vabalt ka üksi kodus). Valikulise kuulmisega - kindel jah.
Püssikoerad (gun dogs*) on saagi leidmiseks, liikvele ajamiseks ja kättetoomiseks aretatud jahikoerad, kes töötavad tihedas koostöös inimesega. Nende töö eeldab keskendumisvõimet ja pidevat kontakti oma inimesega, sest just tähelepanelik ja nüansirikas koostöö tagab edu nende ühises tegevuses. Püssikoerad on energilised ja vastupidavad, sest jahikoera töö tähendab tihti pikki päevi, sõltumata ilmast ja maastikust. Püssikoerte tõugude hulgas on palju väga populaarseid perekoeri ja õigustatult - nende koostöötahe ja jahitööks ülivajalik sõbralik ja entusiastlik natuur sobivad pereellu suurepäraselt. Küll aga ainult siis, kui nende töökoera olemusest tulenev liikumis- ja nuputamisvajadus on koos inimesega maandatud.
Nendega koos elades tulekski meeles hoida, et perekoerte plakatinägudeks kujunenud tõugude taga on aktiivsed ja kohati intensiivsed jahikoerad, kelle õnneks ei piisa tiirust kodutänavatel ja hajameelsest palliloopimisest. Aga nad on imelised koerad, kellega end iga päev mõneks tunniks metsa heaolu tankima minna.
Pilgukoerad (sighthound*) ehk visuaalselt jahti pidavad koerad on hurdatüüpi tõud, kes aretati märkama ja reageerima liikuvale saagile - nende ülesanne on saagile järgi jõuda, ümberpiirata ja vajadusel surmata. See tähendab, et tavaolekus pigem rahulikest ja sageli omaette hoidvatest diivanipatjadest saab liikuvat sihtmärki silmates plahvatusliku kiirusega startiv rakett, kellel pole kombeks siis oma inimese arvamust otsida. Nende töös polnud see ka võimalik, sest ükski jahimees ei suutnud nende koertega sammu pidada.
Kodustesse tingimustesse sobivad pilgukoerad hästi, kui nende õrn, iseteadlik ja vahel ka eemalehoidev natuur inimesega klapib. Nad ei vaja igapäevaseid jooksumaratone, vaid turvalises keskkonnas sprintimise lõbu.
Terjerid ja urukoerad on aretatud kahjurite ja maa alla peituvate saakloomade püüdmiseks. Selleks tööks ei piisa vähemast kui superkangelaslikust julgusest, enesekindlusest, eesmärgistatud meelekindlusest ja nö kuulikindlusest. Inimese nõuanded maa alla ei kosta, seega pole ta ka harjunud neid küsima. Terjer ei heitu mitte millegi ega kellegi ees - mida suurem väljakutse, seda võimsamalt ta sellele vastu astub. Ta ei oota, vaid tegutseb. Ta ei küsi, ta vastab. Ta näeb, ta läheb kohe. Kui Chuck Norris oleks koer, oleks ta terjer.
Koos elamises ja oma inimesega suhtlemises väljendub tema äärmine meelekindlus ja tegutsemisjulgus sama jõuliselt. See ei tähenda eales pahatahtlikkust, vaid lakkamatut piiride katsetamist, millesse tasub suhtuda huumori ja järjekindla stoilisusega. Terjeriga pole mõtet laskuda vägikaika vedamisse ja veel vähem loota sealt väljuda tunnustatud võitjana - mõlemad peavad endale ise looma illusiooni, et nende arvamus on peale jäänud. Terjeri sõstrasilmades helkiv triksterinatuur pole kindlasti igaühele sobilik, aga seda magusam on see lõputu seiklus neile, kes oskavad teda hinnata.
Seltsikoerad on aretatud olema inimese kaaslased. Väikest kasvu, eesmärgipäraselt nunnu ning suure lähedusvajadusega. Nad pakkusid soojust ja seltskonda ja väljendasid tihti inimese kõrget staatust ühiskonnas.
Loomulikult on seltsikoerad tänapäevani head perekoerad, kes sobivad tihti ka vähem aktiivsetesse peredesse. Samas ei tohiks unustada, et ka nemad on koerad, mitte aksessuaarid või diivanikaunistused. Koerad, kelle heaolu tuleb tagada nende liigiomasel viisil. Erilist tähelepanu vajab täna osade tõugude tervis, sest äärmuseni viidud infantiilsust rõhutavast välimusest - lamedad näod, suured silmad, väike kolju - on saanud suur probleem, põhjustades koertele palju kannatusi, millele pole ühtki õigustust. Endale sellist tüüpi koera valides tuleks otsida ja nõuda tervist esikohale seadvat aretustööd.
/ Oma valikut tehes
- mõtle, milline inimene oled ise – lõputu kannatlikkusega, palju oma-aega vajav, treenid maratoniks,
- mõtle, millise kaaslase seltskonda sa järgmised 10+ aastat oma peres naudiksid ja millist sa kaua välja ei kannataks,
- kas mõistad sulle silma jäänud koera olemust – ehk milleks ta aretati ja kas see klapib sinu ettekujutusega tulevasest koos elamisest,
- kui palju oled nõus panustama selle suhte üles ehitamisse ja hoidmisse,
- ja kui näed, et su unistuste koer tähendaks su igapäevases elus kompromisse – kas oled neid valmis tegema.
Lugemist
Tõugude stereotüüpidest:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35482869/
Tõukoertest ja mitte-tõukoertest loe lähemalt siit.
Püssikoer - eesti keeles ei ole alati häid vasteid inglise keeles tabavatele ja laialt kasutatud väljenditele.
Üks neist on gun dog. See ühendab tõuge, kes töötavad lähestikku koostöös inimesega ja kus saak lastakse koera lähedal.
Ühest püssikoera tõust (ungari linnukoer) saad põhjalikku tõututvustust lugeda siit.
Neist teine on sighthound. Sisuliselt kasutatakse nende tõugude puhul väljendit “hurt”, ent selles sõnas ei peegeldu nendele koertele omane funktsionaalsus - pidada jahti visuaalsetele märkidele toetudes. Miks mitte nimetada neid “pilgukoerteks”.
Ühest karjakoerea tõust (borderkolli) saad põhjalikku tõututvustust lugeda siit
Unista südamega.
Vali terve keha ja vaimuga.
/ Loe siit
mis koera tervist mõjutab ja kas krants on tervislikum; kuidas tervisemured koeratüübist sõltuvad; ning kuidas vaimne ja füüsiline tervis kokku saavad.
praktilised punktid, mille abil oma valmisolekut koera tervise eest seismiseks hinnata.
Tervise vundament
Koera valides pole olemas garantiid, et meie koju saabub nii vaimselt kui füüsiliselt terve koer. Iga koeravõtja saab oma valikutega aga nõuda parimaid eeldusi.
Tugev eeltöö toob riskid lauale - meie asi on neile otsa vaadata ja kõigepealt veenduda, et saame koera ja enda heaolu tagamisega hakkama. Mida teadlikum on valik, seda vähem on hiljem üllatusi ja seda vähem need üllatuseid meid kõigutavad. Seejärel tuleks pühendada aega koera välja valimisse - uurida tausta ja terviseajalugu. Kirsiks eelduste tordil on õnneliku koeraema juurest toodud kutsikas, kelle elu algus on täis tervist toetavat tegutsemist ja palju armastust.
Igapäevane kodune hoolitsus ja tähelepanelikkus on püsiv kaitseliin ja riskimaandaja. Hambad pestud, küüned lõigatud, karv läigib ja kõrvad puhtad - see on elementaarne. Sama elementaarne on märkamine - mida varem näeme tekkinud punne, kogunenud lisakilosid või kerget longet, seda vähem on lõpuks kannatusi.
"Juhus, geneetika, keskkond ja koera elukvaliteet on kõik tegurid, mis koera tervist tema elu jooksul mõjutavad."
Pärilikud haigused
Pärilikud terviseriskid ei kimbuta ainult puhtatõulisi koeri. Neid esineb ka segaverelistel ning teadus ei toeta levinud arusaama, justkui oleks segavereline koer pärilikest probleemidest kuidagi vabam. Pärilike probleemide risk on tõuraamatutest jälgitava pärinemise tõttu lihtsamini hinnatav, samal ajal kui segavereliste puhul jääb risk tihti peidetuks, sest nende päritolu ja sugulaste terviselugu ei ole tihti teada. Küll aga puuduvad segaverelistel koertel teadliku (ja vastutustundetu) aretuse tõttu kinnistunud tervisehädad.
Teadliku aretusega on võimalik mõne päriliku haiguse riski vähendada, kuid seda ainult juhul, kui tervis on aretusvalikute tegelik lähtepunkt, mitte kõrvaltingimus. See eeldab tõule asjakohaste geenitestide ja terviseuuringute kasutamist ning valmisolekut teha valikuid, mis ei lähtu üksnes välimusest või populaarsusest. Liiga kitsas aretusbaas, lähisugulaste paaritamine või väheste aretuskoerte ülemäärane kasutamine vähendab geneetilist mitmekesisust ning sellega suureneb risk tervisele. Teatud tõugude puhul on aretusprobleemid juba nõnda süvenenud, et teatud terviserikete avaldumine on peaaegu möödapääsmatu.
Koeravõtja saab riskide maandamiseks hoolikalt valida kasvatajat, kelle aretuse põhimõtetes on koerte tervis ja heaolu esikohal. See ei ole alati kindlasti nii ning paraku taandub koertekasvatus nii mõnegi jaoks pelgalt suurimat kasumlikkust tagaajavaks äritegevuseks. Vastutus lemmikloomamajanduse eetilise arenemise ees on sama palju või rohkemgi nõudluse poolel. Väga robustselt võetuna - kui keegi kutsikavabrikutest koeri ei taha, siis neid "ärisid" ka ei eksisteeri.
Koeratüübist tulenevad terviseriskid
Koera iseloom ja tüpaaž määravad kui kartmatult mõni koer enda õiguste, tööülesannete või arvamuste eest teiste koerte (ja inimeste) ees seisab. Julge koera rind võib olla kohati hanbajälgi täis (või on kannatada saanud mõni teine koer) ja see tähendab kõrgemaid kulusid kindlustusmaksetele või õnnetuse korral veterinaarile.
Aktiivsete koertega koeraspordialade harrastamine on hea viis koera heaollu panustamiseks, kuid nagu igal sportlasel, võib ka koertel tekkida vigastusi. Sama tähelepanelik tuleb olla töötavate koertega. Seda enam, et keskmisest aktiivsema koera vigastuspausiks puhkerežiimile panek võib majapidamise ja kogu pere närvid parajalt proovile panna.
Suurt kasvu ja ülekaalu saadavad tihti liigeseprobleemid. Tillukestele koertele võivad muret teha traumad, mis võivad tekkida nõnda väikesestest asjadest nagu diivanilt alla hüppamine või süütu mäng laste või teiste suuremate koertega.
Kehaliste eripärade mõjust koera heaolule, sh tervisele räägime pikemalt 3. peatükis Välimus / Keha.
Vaimne tervis – mündi üks pool
Koera vaimset tervist tuleks käsitleda tervise osana: kartlikkus, krooniline stress, sundkäitumine, eraldatusega seotud probleemid ja agressiivsus ei ole pelgalt „halb käitumine”, vaid heaoluprobleemid, ning kuigi mõni risk järgib tõumustreid, kujundavad lõpptulemust sama palju varane elukogemus, treeningumeetodid ja see, kas koera temperament sobib selle eluga, mida inimene talle tegelikult pakkuda suudab.
"Igati armastav ent koera tüpaaži ja seeläbi tema põhivajadusi mitte mõistev pere elab peagi koos frustreerunud koeraga, kelle vaimne ja seejärel füüsiline tervis rünnaku alla satub."
Eeldatav eluiga
Keskmiseks koera elueaks võib pidada 12 ja pool aastat. Eeldatav eluiga sõltub aga suuresti kehasuurusest, peakujust, soost ja tõust. Üldjoontes elavad kauem väiksemad ja pikema koonuga koerad, samal ajal kui lühema koonuga ehk brahhütsefaalsed ning suuremad koerad elavad keskmiselt lühemat aega. Samuti on täheldatud, et emased koerad elavad keskmiselt veidi kauem kui isased. Segavereliste koerte puhul pole teaduslikult ühest vastust, kas nad elavad kauem või vähem kui tõukoerad. See sõltub nagu tõukoertegi puhul paljudest mõjuteguritest nagu sugu, suurus, peakuju jne.
Vabade ressursside analüüs – kas ma saan hakkama?
Oma valikut tehes on terviseriskidega arvestamine äärmiselt oluline, sest terviseprobleemidega tegelemisega kaasneb surve inimese enda ressurssidele. Nende teemadega seisab suuremal või vähesemal määral lõpuks silmitsi iga koeravõtja. Kõrgema riskitasemega koeratüüpi valides tuleb aga juba eos arvestada suurema ressursikuluga.
Aeg /
kas oled nõus pühendama aja, mis kulub igapäevastele ravirutiinidele nagu leevendavad vannid või rohtude andmine, pidev seisundi jälgimine ja tervisekontrollid arsti juures, jms.
Vaimse tervise probleemide puhul tuleb leida aega koera tempos teemadega tegelemiseks.
Elukorraldus /
kas oled valmis muudatusteks ja kompromissideks oma tavarutiinist kaugemal? Näiteks ärevusest tingituna võib koer vajada kas ajutiselt või pikemaajaliselt pidevat seltsi. Või kas oled nõus liikumisprobleemidega koerale turvatunde tagamiseks lisama koju põrandakatteid, mis ei pruugi olla sinu esimene disainivalik?
Raha /
kas leiad võimaluse vastu pidada rahalisele survele, mis kaasneb krooniliste haiguste leevendamise ja ravikohustusega? Või tasuda treenerite või käitumisspetsialistide pikemaajalise abi eest.
Enda füüsiline võimekus /
kas jaksad suure koera kutsikat või vanaks jäänud koera trepist alla aidata, mil ta ise seda teha ei tohi või ei saa? Kas sa suudad tagada enda ja teiste koerte turvalisuse ehk kas jaksad oma valitud koera kinni hoida, kui seda on vaja?
Vaimne vastupidavus /
hoolduskoormuse taluvus (caregiver burden) on tõsine argument, mida terviseriskide maandamise teekonnal kaaluda. Uuringud näitavad, et haigete või probleemsete koerte eest hoolitsemine tõstab inimeste stressitaset ja võib potentsiaalselt mõjutada ka otsuseid loomast loobumiseks või eutaneerimiseks.
Lisaks, kui lemmiku surmaga kaasneva leina talumine on keskmisest keerukam, tasub eeldatavat eluiga oma analüüsis arvestada. Teatud koeratüüpide eeldatav eluiga võib olla keskmisest lausa kaks korda lühem.
Turvavõrgustik /
kas sinu ümber on sõpru-pereliikmeid, kes saavad aidata, kui vajad erakorraliselt lisakäsi pereelu korraldamisel?
Mõistagi ei pruugi palju riskid realiseeruda ja me ei saa ka lõpuni ära planeerida enda võimekust neile reageerida. Peamine on siiski enese suhtes aus ja teadlik olek ning tahe murede korral toimivaid lahendusi leida.
/ Oma valikut tehes
- vii end kurssi sind huvitava koera võimalike levinud terviseprobleemidega ning aretusnõuetega,
- hinda riske ja ressursikulu, mis soovitud koeratüübiga võib kaasneda,
- pööra kutsikat valides suurt tähelepanu kasvataja valikule ning veendu ka ise, et kutsikate (esi)vanematel oleks vajalikud tervisekontrollid tehtud; käi kasvajata juures ise koerte eluolu vaatamas,
- hinda ennast ja oma elustiili ausalt – eriti, kui võtad suurema terviseriskiga koera.
Lugemist
Keskmine eluiga:
https://www.nature.com/articles/s41598-023-50458-w.pdf?utm_source=chatgpt.com
Aretusprobleemidega tõugudest:
Ühendkuningriigi rahvusringhäälingus BBC linastus 2008. aastal dokumentaal, mis avas tõuaretuse tumeda poole. 2012. tehti sellele järg, mida saab vaadata siit.
Brahhütsefaalsetest tõugudest:
https://www.rcvsknowledge.org/resource/health-and-welfare-of-brachycephalic-dogs
Hoolduskoormusest:
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1558787823000576?
Vaimustu vabalt.
Vali ikka terve keha ja vaimuga.
"Koera välimus on õigustatult ja ilma valehäbita üks meie valikute suunajatest."
Üks meist imetleb võimsust ja samaaegset graatsilisust, mis õhkab põllul justkui sulgkergelt galopeerivast borzoist. Teise nunnumeeter on lõhki, kui tema kaissu poeb end tillukeseks mõtlev amstaffi vägilane. Kolmandat innustab uelsi terjeri väsimatu kehaline ja vaimne naksis-olek. Koeri on nõnda palju erinevaid, et vast igale unistusele leidub keegi. Unistused võikski olla täitumiseks.
Kellele nunnu, kellele valus
Koerte välimus räägib kord nende tööülesannete täitmiseks välja kujunenud parimatest omadustest, kord kirjeldab inimeste tujusid ja tundeid. Kus see tõde parasjagu on, sõltub juba igast koeratõust või -tüübist. Küll on aga kõigeüleselt muutumas nende argumentide prioriteetsus ja esikohale seatakse üha enam koerte heaolu.
Mõned kehalised iseärasused, millele koera valikul tähelepanu pöörata, nii koerte heaolu kui terviseriskide maandamist silmas pidades:
Nosuninad /
ehk brahhükefaalsed tõud vaevlevad hingamisraskuste käes ning neil on probleeme enda jahutamisega, mida võimendab igasugune liikumine ja mäng. Sageli on neil kaasuvaid hamba- ja silmaprobleeme ning nahavoltide tõttu võib esineda põletikke. Kehatüübist tulenevalt pole neil tõugudel tihti võimalik ise poegida, vajades keisrilõiget.
Liiga väike pea /
on tõuge, kelle kolju kuju on ebapiisav nende aju suuruse jaoks, põhjustades koertele ebamugavust kuni tugevat valu.
Sügav rinnakorv, suur keha /
suurte ja sügava rinnakorviga koerte puhul on suurendatud risk maokeeruks, mis on tõsine ja potentsiaalselt surmaga lõppev probleem.
Pikk keha, lühikesed jalad /
on liialdatud kehakuju, mis toob endaga kaasa märkimisväärselt kõrgema riski diskiprobleemideks, mille tagajärjeks võib olla ka halvatus.
Kehahoiak /
omaette kategoorias on teatud näituseliini saksa lambakoerad, kelle "esteetilisel" kaalutlusel liialdatud nurga alla aretatud tagajalad põhjustavad koertele valulikke liigeseprobleeme.
Voldid ja kurrud /
nahavoltide vahele kogunev niiskus ja vohavatest bakteritest tekkinud nahapõletik võib kujuneda pidevaks probleemiks, mis on ebamugav ja vajab ravi.
Lotendavad ja piiratud õhutusega kõrvad /
võivad kaasa tuua sagedasi kõrvapõletikke, mis põhjustab valu ning võib viia kuulmislanguseni.
Pöördunud silmalaud /
mis on ekspressiivselt pöördunud kas väljapoole longu või on sissepoole rullunud, põhjustades koerale ebamugavust, valu, haavandeid või lausa nägemisvõime kaotust.
"Koerte mitmekesisust saab säilitada kehaliste liialdusteta, mis ohustavad koerte heaolu."
Hea uudis on see, et tõugude standardid pole loodusseaduste kivisse raiutud seaduspärad, vaid inimese enda väljamõeldud kriteeriumid, mida on alati võimalik muuta. Ideaale arendades ja kirjeldades tuleks esikohale seada koerte heaolu ning tagada, et kogu koeranduse ökösüsteem kasvatajatest, näituste kohtunikest kuni tõuühingute, katusorganisatsioonideni ning koeravõtjateni teeb sama.
Sama tõug, erinev välimus
Sama tõustandardi alt leiab tihtipeale üsna erineva välimusega (ja tihti ka iseloomuga) koeri ehk nn liine.
Üks põhjus on koerte tööülesannete muutus - koerad on jahi- ja karjamaadelt suundunud kodudesse, täitmaks peamiselt perekoera rolli. Kui enne tõugude standarditesse fikseerimist (*loe tõugude teemast lähemalt siit) 19. sajandil oli peamiseks aretuskriteeriumiks töövõime mitte välimuslik sarnasus, siis tõu- ja sh kaaslaskoerte ajastul on olulisem ennustatav välimus ja sõbralik temperament. Nõnda ongi teatud tõugude entusiastide hulgas kujunenud välja erinevad nägemused, milline antud tõug olema peaks. Tõustandard kui selline on jäänud üks - ideaali nägemus vastavalt põhimõtetele aga mitmetine.
Üks teravamaid liinide eristusi on ehk borderkollidel (*loe siit), kus nähakse lausa vajadust liinide erinevateks tõugudeks vormistamise järele. Saksa lambakoera puhul aga näiteks juba tundubki paljudele, et töö- ja näituseliini koerad pole sama tõugu - ja seda tihti just välimuse erinevuste tõttu. Näituseliini koera iseloomustab tugevalt kaardus selg ehk nurga all tagajalad; tööliini aga palju kompaktsem ja pigem tervislikum kehaehitus.
Väljaspool töö- ja näituseliine on tõugude sees samuti erinevusi, mida põhjendatakse erinevate tõustandardi tõlgendustega. See võib olla nii kennelipõhine kui lausa piirkondlik- või koolkondlik suundumus, millele jagub austajaid nii näitusekohtunike kui koerasoovijate hulgas. Nii saabki ühe standardi all paralleelselt eksisteerida kohati justkui erinevad koeratüübid. Näiteks taani dogide* puhul on Lõuna-Euroopas kujunenud välja liialdatud mastifi-tüüpi dogi, samal ajal kui Põhja-Euroopast leiab pigem kompaktsemaid ja algupäraste dogide tüüpi koeri.
Nagu öeldud, maitse üle pelgalt ei vaielda. Küll peaks maitseküsimustest ettepoole sättima koerte tervise ja heaolu. Loe terviseteemadest peatükist 2 / Tervis.
/ Oma valikut tehes
- arvesta oma valiku tegemisel kindlasti sellega, milline sinu unistuste koer välja näeb,
- vii end kurssi riskidega, mida mõni kehaline eripära võib kaasa tuua,
- vali alati tervislikum variant,
- sea koera heaolu tagamine esikohale ning nõua seda ka kasvatajalt.
Lugemist
Brahhükefaalsetest tõugudest:
https://www.humanevma.org/brachycephalic
https://www.rcvsknowledge.org/resource/health-and-welfare-of-brachycephalic-dogs/#introduction
Väike pea (syringomyelia):
https://vcahospitals.com/know-your-pet/syringomyelia-and-chiari-like-malformation
Nahaprobleemid all kannatavad sagedasti:
inglise ja prantsuse buldogid, mopsid, bassetid, inglise kokkerspanjelid ja shar-peid, cavalier’id, bokserid. https://www.rvc.ac.uk/Media/Default/VetCompass/Infograms/220705%20Skin%20fold%20dermatitis%20infographic%20final.pdf?
Kõrvapõletike all kannatavatest tõugudest: https://link.springer.com/content/pdf/10.1186/s40575-021-00106-1.pdf?
Silmakuju probleemidest:
https://www.rvc.ac.uk/vetcompass/news/new-research-from-the-rvc-lifts-the-lid-on-dog-breeds-suffering-from-abnormal-eyelids
Taani dogide võrdlus:
https://gesunde-dogge.de/en/information-en/classic-type-vs-hyper-type
Armasta vurhvi.
Ja ilu panti.
/ Loe siit
millega peaks arvestama karvatüübi erinevusi võrreldes ning kas allergiavaba koera on olemas.
Valikute küsimus, aga mille vahel?
Oma tunnetusliku maitse järgimine on sama oluline valikuprintsiip kui iga teine. Siiras imetlus ja inspiratsioon oma kaaslasest on samuti õnneliku koos elamise aluseks. Samal ajal ei saa seda isoleerituna esikohale tõsta.
Koera valimisel tuleks hoolikalt mõelda, kas iganädalane tunde kestev pesu ja kuivatus näiteks afgaani hurda puhul on nauditav kvaliteetaeg mõlemale või tekitab juba eos hirmujudinaid. Või kas kõrbekeradena mööda kodu veerevad karvapallid on talutav lõiv näiteks pikakarvalise bernhardiiniga koos elamise eest. Või kas teiste hoolde usaldatud karvahooldusele kuluvad summad koertesalongis saavad vankumatu koha pere eelarves rahulikult sisse võtta. Või tead juba ette, et naabri nõelteravad kommentaarid sinu jopetatud whippetit nähes lõikavad sind sügavamalt, kui sa ise tahaksid.
Joped selga ja patsid vuntsi - mood vs vajadus
Aluskarvata koera jopetamine külma pakasega pole rohkem edevus kui ise talvisel hooajal suvelühkarite asemel suusapükse kanda. Samal ajal pole mõtet naabrite lumehanges “paljalt” mõnuleva haski pärast kohe politseisse helistada. Kui koerale selga aetud baleriiniseelikus on raske funktsionaalsust leida, siis pikavuntsilise koera habemepats aitab kodus joogivee laialikandest tulenevaid uputusi oluliselt vähendada.
Iga karvatüüp on kujunenud oma keskkonda, ainult et nüüd elavad nii haskid Brasiilias kui karvutud koerad külmas põhjamaakliimas. Inimese asi on tagada koera heaolu, isegi siis, kui kõrvaltvaataja sellele viltu vaatab.
Koerte karvatüübid - igal ühel oma iseloom
Kõikide koera karvatüüpide puhul on võimalik nii aluskarvaga kui ilma aluskarvata variandid. Topeltkarv tähendab, et pealiskarva all on tihedam aluskarv, mis tekitab soojustuskihi ja võimaldab koeral taluda krõbedamat külma paremini. Samas muutub hoolitsuseta jäetud tihe karv koerale koormaks ning see kaotab oma funktsiooni. Sama kehtib pikakarvaliste koerte puhul - kaitse nii jaheda ilma kui vigastuste vastu toimib vaid siis, kui karva eest hoolitseda.
"Karva eest hoolitsemine (grooming) on üks koera heaolu tagamise alustalasi."
Lühike keha ligi hoidev karv /
kuivab kiiremini, ei korja liigselt mustust ja on pehmes kliimas parajam. Samas kaitseb see vähem vigastuste eest, ei hoia külma ilmaga nii hästi sooja ega kaitse lõputult armutu UV-kiirguse eest.
Pikakarvaliste /
uhke kasukas kaitseb koera ilmastiku eest ent korjab selle ka koju kaasa. Igal juhul vajab karv pühendunud hooldamist, et säiliks selle kaitsev funktsioon ja vältimaks nahaprobleeme.
Karmikarvaliste /
suureks eeliseks loetakse vähest karvaajamist kodus. Selle lõiv on aga koerte trimmimise vajadus - ehk surnud karvad kitkutakse teatud tehnika abil välja. Karmikarvalisi tõuge ja variatsioone leiab tihti jahikoerte hulgast, kus igapäevase karvahooldusvajaduse puudumine lihtsustab jahikoera pidamist.
Lokkis /
karva peetakse tihti karvatüübiks, mida koer nõnda palju kodus maha ei poeta. Tegelikkuses jääb see tihti oma struktuuri tõttu teiste karvade sisse pidama ja õige hoolitsuseta on pusad kerged tekkima.
Nöörja /
karvkattega koerte karv peaks neid õues töötades eriti hästi vigastuste ja ilmaolude eest kaitsma. See karv vajab aga pühendunud hoolitsust, et nahk ja karv oleksid heas seisukorras.
Karvutute /
koerte puhul tuleb tähelepanu pöörata naha eest hoolitsemisele, et vältida kuivust ja päikese tehtud kahju. Karvututel koertel esineb tihti ka hambaprobleeme, mis on seotud karvutuks tegeva geeniga.
Hüpoallergeeniline ehk allergiavaba koer - müüt või tegelikkus?
Ekslikult seostatakse koertega kaasnevaid allergiad peamiselt koerte karvaga. Inimese immuunsus reageerib allergeensetele proteiinidele, mida leidub koera süljes, kõõmas, uriinis, veres ja naharasus - mitte karvas!
Karv on küll üks allergeensete osakeste levitaja, aga vähene karvaajamine teatud karvatüüpide puhul ei võrdu vähese allergeenide hulgaga keskkonnas.
Teadusuuringud* on näidanud, et nn hüpoallergeenseteks nimetatud tõugudega kodudes ei ole märkimisväärselt väiksemat allergeenide taset.
"Pole alust väita, et üks või teine tõug on allergikutele sobivam või mis veel kriitilisem - allergiavaba! "
Kuna allergiat võivad tekitada väga erinevad allergeenid, on inimesele abiks oma allergia tundmaõppimine. Selleks on võimalik teha teste, mis määravad ära konkreetsed proteiinid, millele keha reageerib.
Kui koeraga kooselu soov on jätkuv või paratamatu, on sellele vastavalt ka võimalik allergeenide hulka kontrolli all hoida - mh kas koera tihedamini pestes, kodu tihedalt koristades, koera eemal hoidmisel magamistoast, sageli käsi pestes või kodust õhku HEPA filtritega puhastades.
Ühtlasi sõltub allergeenide iseloom igast individuaalsest koerast. Seega võib allergiku reaktsioon iga koera puhul olla erinev.
/ Oma valikut tehes
- arvesta muidugi sellega, mis sulle su unistuste koera välimuse juures meeldib,
- vii end kurssi karvahoolduse detailidega,
- vali endale jõukohase hoolduskohustusega variant,
- vali oma elukohta ja kliimasse sobiv koer.
Lugemist
Hüpoallergeeniline ehk allergiavaba koer - müüt või tegelikkus?
https://www.aaaai.org/tools-for-the-public/conditions-library/allergies/dog-myths
https://europepmc.org/article/PMC/3680143?utm
https://dspace.library.uu.nl/handle/1874/259846?utm
https://www.jacionline.org/article/S0091-6749%2818%2931177-1/fulltext?utm