Borderkolli

Minu unistus on rännata erinevate koeratõugude päritolumaadele ja kohtuda seal koerte ja nende inimestega, kes praegugi tegutsevad koos koera tõu algupärasel viisil. Seda muidugi vaid eetilistes piirides.

Kuidas näeb tänapäeval välja ühe borderkolli lambakarjatamise töö. Maailmas, mis on ühtpidi nõnda palju muutunud ent samas ümbritseb meid jätkuvalt Šotimaa tujukas, karge ent samas habras mägine maailm.

Grete Nellis, Šotimaa, 2025

Borderkolli (bordercollie) on üks neist ikoonilistest koeratõugudest, kelle levinud valge kraega karvamuster ja plahvatuslik energia on kas koeraspordi või lambakarjatamise lugudega lahutamatult seotud, ja tuttav tõenäoliselt ka neile, kel tõuga endal kokkupuuteid polegi.

Ükski tõukirjeldus, -standard või ainumas kogemuslugu ei saa üksi liiga lähedale tõu olemuslikkusele. Ühe tõu avamiseks on vaja kõikide nende lugude koosmõju.

Tõu ajalugu annab aru, mis vajadus või idee tõu väljakujunemiseni viis ja kuidas see ajas muutunud on ehk kuhu on just selle tõu puhul asetatud koera iseloomu, oskuste, välimuse rõhuasetused.

Tõustandard ja -kirjeldus kirjeldavad, milline on ideaalne ja keskmine tõu esindaja ning millest lähtuvad oma töös ka tõu aretajad. Mõistagi ei ela lõpuks meie ümber ei ideaalid ega ainult keskmised isiksused. Koerte ja nende inimeste reaalsed kogemuslood joonistavad kirjult välja meie igapäevased rõõmud ja väljakutsed elust koertega - meie keskkonnas ja kultuuriruumis.

Borderkolli kodumaale

Mis on aga ajapikku tõu aretuses toimunud ning milline on see koeratõug kaasaegses maailmas? Kas selle tõu alguspärast on midagi alles ja mis tegevusi sellega tõuga nüüd koos tehakse?

Reisime selleks borderkolli kodumaale ja räägime borderientusiastidega kodumaalt.

Kohtumegi keset üht Šotimaa ida-ranniku mägedevahelist karjamaad terve autotäie borderkollidega.

Karen Doig:

Kuidas sa borderkollide juurde jõudsid?

Minu esimene borderkolli tuli minu õe pere kaudu. Nad võtsid endale tiine teiseringi borderi ja mina võtsin ühe tema kutsikatest endale. Hakkasime temaga agilityt tegema ja mulle hakkas see maailm huvi pakkuma. Siis võtsin juba teise borderi, ISDS tööliini koera, et temaga samuti agilityt teha. Nüüdseks on mul kennelis kuus emast borderkollit.

Sa ei ole elukutseline lambakasvataja, aga sul on terve kari lambaid ja karjakoeri. Kuidas see juhtus?

Mu teine border oli agilitys väga hea, aga paraku ei sobinud talle võistluste surve ja otsustasime sellega lõpetada.

Mõtlesime siis ühe sõbraga, et proovime oma koertega lammaste karjatamist. Minu koerale sobis see töö väga hästi, ta tõeliselt nautis seda.

Aga tõsisemaks tööks lammastega oli ta pigem liiga džentelmentlik ja leebe. Ja juba liiga vana, et oma viise muuta.

Otsustasin siis endale oma lambad võtta ja tõin koju uue borderikutsika, kellega koos lambaid ja koeri treenima hakata. See oli nüüdseks juba 16. aastat tagasi.

Mis rolli koerad nüüd sinu elus igapäevaselt mängivad?

Aretan bordereid, teen oma koertega hobi korras trenni ning õpetan ka teisi bordereid ja nende inimesi lammastega tööd tegema. Samuti tegelen Hoopers'i nimelise koeraspordiga ja annan trenne.

Minu borderkollid on minu partnerid meie ühises hobis. Lemmikloomana elab mul toas chihauhua isand.

ajalugu

“Lambakoerata poleks kogu Šotimaa avatud ja mägine maa väärt pennigi. Lambakarjaga tegelemiseks, mägedest allatoomiseks ning lautadesse ja laatadele ajamiseks kuluks rohkem tööjõudu kui kogu karjalt saadav tulu kokku oleks.”

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.

// Borderkolli

Tõustandardi leiad siit.

Karen Doig:

Kohtan inimesi, kes tunnevad muret, et neil on reaktiivne border ja et koer võib teatud olukordades näksata. Siis tuleks mõelda tagasi sinna, et border on mõeldud töötama lammastega, kus suuremad tõud võivad olla isegi 80-90 kg. Kui selline lammas otsustab koera rünnata võib see koera vabalt tappa. Kui koer satub lamba surve alla, siis ta peabki end näksamisega kaitsma.

Borderkollid on väga tundlikud survele nende nö personaalses ruumis. See ongi tema töötamise üks alustalasid. Border kasutab ise survet, et lambaid mõjutada, ja ta tunnetab seda samamoodi siis, kui mina ringi liigun. Kui mina avaldan talle survet ja lähenen, siis ta liigub minust eemale.

Lisaks töötavad nad silmadega.

Kui palju tulevad borderite oskused treeningutest või sõltub kõik siiski selle tõu loomuomasest andest?

Mina keskendun aretajana koerte loomuomastele oskustele. Kui need on olemas, siis pärast on vaja neid lihtsalt koostöös inimesega veidi vormida. Nõnda on see tegelikult borderite ja lambakarjuste vahel juba sajandeid toiminud.

Ma ütleks, et lõpuks töötab border ehk tuttavlikumal põhiinstinktil - jahipidamine. Ta läheb ja otsib lambad üles, karjatab nad ühte kokku ja ise murdmise asemel toob nad inimese juurde, kes otsustab siis edasi, mis neist saab.

Suhtlus ja koostöö inimesega on aga selle töö ja üleüldse borderkollidega koos elamise puhul väga oluline - jättes koera täielikult ise otsustama, on tulemuseks tõneäoliselt midagi, mis inimesele sugugi ei meeldi.

Kuidas see koera vormimine välja näeb?

Lasen koeral ise soovitud liikumise pakkuda ja lisan sellele siis käsu. Kui koer teeb järgmine kord käsu peale seda sama, ilma et ma ise kuidagi muud moodi teda mõjutaksin, siis on tal see seos kinnistunud. Sealt edasi saab aina detailsemalt sama moodi edasi ehitada.

Kui palju sõltub lammastest?

Minu lambad on harjunud erinevate koertega ja ma tunnen neid juba hästi. Need lambad saavad kohe aru, missuguse koeraga tegu on ja kas teda tuleb tõsiselt võtta või mitte. Ja nii koer kui lambad õpivad üsna kiiresti rutiinsed tegevused ära ja mõlemad teavad üsna ruttu, mis neilt oodatakse. Lambad on väga nutikad ja oskavad nii koeri kui inimesi väga hästi hinnata.

"Kui inimesed mõistavad, milleks borderkolli aretatud on ja annavad talle võimalusi end vastavalt sellele loomusele väljendada, siis saab selle inimese ja koera suhe sellest ainult võita."

Karen Doig:

Kas borderitel esineb tõule iseloomulikke terviseprobleeme?

Minu koerad on kõik DNA testitud kolli silmaanomaalia (CEA) osas. See oli üks esimesi haigusi, mida kollidel kontrollima hakati.

Teine geneetiline haigus, mis ohustab bordereid, on TNS ehk Trapped Neutrophil Syndrome, mis sisuliselt tähendab olematut immuunsüsteemi ja koer sureb enamasti enne aastaseks saamist. Sellele haigusele ravi puudub.

Imerslund-Gräsbeck’i sündroom (IGS) on geneetiline haigus, mille puhul ei imendu B12 vitamiin organismi.

kui ostad näiteks lihtsalt farmerilt koera, võid saada ülihea töökoera, kes ongi näiteks mitmendat generatsiooni töötanud mägedes ja on selles väga hea, aga nendest terviseriskidest ei tea nad midagi ja pole koeri nende osas testinud.

Levinud on ka Multi-drug Resistance Gene (MDR1) geen, mis muudab teatud ravimite kasutamise ohtlikuks, nende hulgas on näiteks ka teatud parasiiditõrje vahendite koostisosad. Ohtlik on see töökoertel ka seetõttu, koer puutub ravimiga kokku ka siis, kui ta peaks sööma lammaste vms karjamaal asuvate loomade väljaheiteid, kes on selle ravimi kuuri saanud.

Loe lähemalt borderite tervise kohta siit.

Borderite kasutamine tänapäeval - kas Šotimaa lambakasvatajatel on neid üldse reaalselt vaja või peetakse koeri rohkem selle pärast, et nad on toredad ja kuuluvad kuidagi lihtsalt maaelu juurde? Kui palju koerad muutunud on - kui on?

See oleneb ühtpidi maastikust, mis karjakasvatajal kasutada on. Suurel, avaral karjamaal on lihtsalt tõhusam töötada ATV'dega või kasutada koeri koos nendega.

Borderkolli on väga tehniline koer. Temaga on võimalik teha väga täpseid manöövreid. Väga raskel mägisel maastikul kasutavad siinsed lambakasvatajad hoopis habekollisid, kes on toekamad ja raskel maastikul vastupidavamad kui borderid. Avaratel ja suurtel mägikarjamaadel on siin kasutama hakatud ka Uus-Meremaalt pärit Huntaway'sid, kes ajavad lambad ülevalt mägedest juba oma kõmisevate haugatustega alla. Need, kellel on suured lambakarjad ja vaja väga palju aedikutes tööd teha, kasutavad näiteks tihti Austraaliast pärit kelpie'sid.

Kõik olenebki lõpuks sellest, mis sorti tööd sul on vaja teha. Seega ma ei ütleks, et border või mõni teine Šotimaalt pärit koer oleks nüüd parem siinmail töötamaks just selle pärast, et ta siin aretatud on.

koera tüpaaž on muutumas, sest paljudele pakub nüüd huvi võistlustel osalemine (trialing). See tähendab aga, et koerad peavad oskama töötada väga erinevate lammastega - kuna igal sündmusel on erinev kari, ja see tähendab nii lammaste suurust, tõugu kui iseloomu ning nende reaktsioone erinevale karjatamisstiilile.

Lisaks peavad koerad harjuma publikuga. See on kõik veidi teine töö kui kodus oma karjaga tegutsemine.

Minu jaoks on siin ülimalt oluline, et koeral oleks loomulikku annet ja seega oskust ka ise kaasa mõelda, mida ta tegema peab. Seda muuhulgas seetõttu, et ma ei ole nii kogenud lammaste ja borderitega töötamises, olgugi, et võtsin oma esimesed lambad juba 16. aastat tagasi.

Borderkolli jaoks algab tõeline töö siis, kui ta peab analüüsima, otsustama ja koostööd tegema. See ei pea olema lammaste karjatamine või agility. Borderid sobivad väga hästi näiteks ka otsingu- ja päästetööde koerteks.

Näituse- ja tööliini koerad on väga erinevad. Iga koer mõistagi nii kui nii. Viis minu kuuest borderist oleks täiesti kohutavad kodukoerad. Oma viimase pesakonna pealt oli juba 4-nädalaste kutsikate puhul näha, millised neist sobivaid ainult töökoerteks. Kui nemad läheksid lihtsalt perekoerteks, oleksid nad kiiresti kuskil varjupaigas või minu juures tagasi.

Mille järgi sa aru saad, et see border perelemmikuks ei sobi?

Need, kes on lihtsalt pidevalt töövalves ja otsivad tegevust (high drive). See on koer, kes peaks probleemideta saama hakkama kasvõi 8 tunnise tööpäevaga mägedes. Mul on üks koer, kes käitub vähegi normaalse koera moodi ainult lambaid karjatades. Igal pool mujal võib ta täiesti pööraseks minna.

See ei tähenda samas, et nad üldse end välja ei lülitaks. On oluline, et border teeks selgelt vahet tööajal ja mitte töö ajal. Päriselt töötav border võib olla nädalaid suurema tegevuseta ja siis järsku intensiivselt tööd tegema.

Puhkehetkedel tulevad nad ikka minu juurde ja ei ütle ka hellitustest ära. Aga see valmidus tööks on kogu aeg olemas.

Kas isastel ja emastel on suur vahe? Töökoerana või üleüldse?

Minu arvates ei ole suurt vahet, aga see võib olla nii individuaalne ja mõni teine ütleks siinkohal hoopis vastupidist. Ja samas ei ole mul ka isaseid bordereid. Mul on ainult isane chihuahua, kes on mul nö lemmiklooma eest.

Mulle endale tundub ehk nii palju vahet olevat, et emased on üldjuhul teravamate arvamustega kui isased. Eriti, kui koos töötavad naised ja emased koerad - siis on seda attitude'i kuidagi rohkem.