Borderkolli (bordercollie) on üks neist ikoonilistest koeratõugudest, kelle levinud valge kraega karvamuster ja plahvatuslik energia on kas koeraspordi või lambakarjatamise lugudega lahutamatult seotud, ja tuttav tõenäoliselt ka neile, kel tõuga endal kokkupuuteid polegi.
Borderkolli on Suurbritannias aretatud lambakoera tõug, kelle peamine ülesanne oli aidata lambakarjustel kari kokku ajada ja karjuse juurde tuua.
Lambakarjused eriti Šotimaal vajasid koera, kes suudaks karmilt ebatasasel ja mägisel maastikul pikki vahemaid läbida. Seega on borderkollid hinnatud oma väsimatuse poolest, mis on nende tööks hädavajalik.
Samuti eristab bordereid nende võime ja tahe inimesega tihedalt koostööd teha ja sooritada nõnda lausa filigraanseid manöövreid lammaste karjatamisel. Seega pidid nad olema osavad ja kiired.
Borderkolli on sportlik, äärmiselt energiline ning vaimselt väljakutsuvat tegevust vajav tõug.
Ühe tõu lugu
Ükski tõukirjeldus, -standard või ainumas kogemuslugu ei saa üksi liiga lähedale tõu olemuslikkusele. Ühe tõu avamiseks on vaja kõikide nende lugude koosmõju.
Tõu ajalugu annab aru, mis vajadus või idee tõu väljakujunemiseni viis ja kuidas see ajas muutunud on ehk kuhu on just selle tõu puhul asetatud koera iseloomu, oskuste, välimuse rõhuasetused.
Tõustandard ja -kirjeldus kirjeldavad, milline on ideaalne ja keskmine tõu esindaja ning millest lähtuvad oma töös ka tõu aretajad.
Mõistagi ei ela lõpuks meie ümber ei ideaalid ega ainult keskmised isiksused. Koerte ja nende inimeste reaalsed kogemuslood joonistavad kirjult välja meie igapäevased rõõmud ja väljakutsed elust koertega - meie keskkonnas ja kultuuriruumis.
// Kogemuslood leiad siit.
Borderkolli kodumaale
Borderkolli kodumaa on karge, tujuka ilma ja tempereeritud iluga Šotimaa. Koht, kus lambad võisid ühtäkki jäljetult lume alla uppuda ning talunik nädalateks oma üksildasse talusse lumevangi jääda. Koht, kus karjus pääses tuhandete hektarite ulatuses liikuma vaid jala ning kus ainsaks usaldusväärseks abiliseks kõige sellega hakkama saamiseks on vaid tema ustav lambakoer.
Mis elu üks töötav borderkolli oma kodumaal täna elab ja mida on meil selle tõu kohta õppida veel ühe inimese ja koera loost.
Kohtumegi keset üht Šotimaa ida-ranniku mägedevahelist karjamaad terve autotäie borderkollidega.
Karen D.
Kuidas sa borderkollide juurde jõudsid?
Minu esimene borderkolli tuli minu õe pere kaudu. Nad võtsid endale tiine teiseringi borderi ja mina võtsin ühe tema kutsikatest endale. Hakkasime temaga agilityt tegema ja mulle hakkas see maailm huvi pakkuma. Siis võtsin juba teise borderi, ISDS tööliini koera, et temaga samuti agilityt teha. Nüüdseks on mul kennelis kuus emast borderkollit.
Sa ei ole elukutseline lambakasvataja, aga sul on terve kari lambaid ja karjakoeri. Kuidas see juhtus?
Mu teine border oli agilitys väga hea, aga paraku ei sobinud talle võistluste surve ja otsustasime sellega lõpetada.
Mõtlesime siis ühe sõbraga, et proovime oma koertega lammaste karjatamist. Minu koerale sobis see töö väga hästi, ta tõeliselt nautis seda.
Tõsisemaks tööks lammastega oli ta aga pigem liiga džentelmentlik ja leebe. Ja juba liiga vana, et oma viise muuta.
Otsustasin siis endale oma lambad võtta ja tõin koju uue borderikutsika, kellega koos lambaid ja koeri treenima hakata. See oli nüüdseks juba 16. aastat tagasi.
Mis rolli koerad nüüd sinu elus igapäevaselt mängivad?
Aretan bordereid, teen oma koertega hobikorras trenni ning õpetan ka teisi bordereid ja nende inimesi lammastega tööd tegema. Samuti tegelen hoopers'i nimelise koeraspordiga ja annan trenne.
Minu borderkollid on minu partnerid meie ühises hobis. Lemmikloomana elab mul toas chihuahua.
ajalugu
“Lambakoerata poleks kogu Šotimaa avatud ja mägine maa väärt pennigi. Lambakarjaga tegelemiseks, mägedest allatoomiseks ning lautadesse ja laatadele ajamiseks kuluks rohkem tööjõudu kui kogu karjalt saadav tulu kokku oleks.” ¹
Ühe tõu ajalugu enne tõuraamatuid ja
-standardeid ning enne järjepidevat dokumentatsiooni, on alati kergelt teadmatusega looritatud. Võib aga tuletada, et karjakoerte ajalugu on sama pikk kui inimeste paikseks jäämine ja karjaloomade karjatamine.
Borderkollide eelkäijad võisid olla roomlaste ja seejärel viikingite toodud koerte ristandid, kes Suurbritannia aladel töötavaid karjakasvatajaid nende töös edukalt abistasid.
Kaasaegse borderkolli tüüpi koerad levisid Šotimaa ja Inglismaa piirialadel, mis peegeldub ka tõu nimes - border tähendab inglise keeles piiri, äärt. Sõna collie ajalugu on veidi segasem, kuid ühe teooria järgi võis see tähistada värvust must. Kollideks nimetati samas algselt kõiki Šotimaa lambakoeri.
Enne tõustandardite süsteemi loomist oli (töö)koerte aretuses kõige olulisem töövõime ja välimuses võis esineda suuri variatsioone. Samadest esivanematest on kujunenud kõik Šotimaalt pärit lambakoerad - habekolli, pika- ja lühikarvalaine kolli, shetlandi lambakoer ja borderkolli.
Neid kõiki ühendab Šotimaa kliimas toime tulemiseks hädavajalik topeltkarv, töötahe ja vastupidavus. Vastavalt maastiku ja töö iseloomule kujunes aga näiteks borderkollist avarate ja ulatuslike mägikarjamaade ekspert, kes suudab inimesega koostööd säilitada ka kaugustest. Habekolli sobis paremini raskemale maastikule ning töötas tihti häälega karja ajades ning suutis tööd teha ka üksi, kui kasvõi halva ilma tõttu otsene side karjusega katkes. Kollidest kujunes universaalsem farmikoer, kes karjatas nii lambaid, valvas talu kui pakkus seltsi. Sheltie'd aretati aga kasvult väiksemateks, et karmide oludega Šotimaa saartel tõhusalt väiksemat tõugu karjaloomi karjatada ja neid kaitsta.
Šotimaalt kaasa viidud borderid on kasutatud ka teiste tõugude aretuses, sh näiteks Ameerika ühendriikides aretatud austraalia lambakoera ja Austraaliast pärit kelpie'de puhul.
Borderkolli leiab rahvusvahelise koeratõugude standardist (FCI) grupist 1, mis koondab suurema osa lamba- ja karjakoertest.
// Borderkolli tõustandardi
leiad siit.
Borderkolli on tänapäevani hinnatud töökoer ning seda teravamalt eristatakse ka tõuliinides töö- ja näitusekoeri.
ÜK's peetakse eraldi tõuregistreid - laias laastus töökoerad ISDS'is* ja näitusekoerad kennelklubis (KC).
Töökoerte puhul on oluliseim töövõime ja koerte välimuse samasust ei vaadata. Näituseliinide puhul jälgitakse tõustandardit ja nendest liinidest tulevad üldiselt ka lihtsamalt perelemmikuna peetavad koerad.
// Viiteid ajaloo kohta täpsemalt leiad siit.
drover-tüüpi lambakoer
Lambakoerad
Tõustandardis esinev geograafiline mitmekesisus näitlikustab, et karjakoerad olid levinud üle maailma ja eri piirkondades kujunesid välja sealsetele oludele ja inimeste vajadustele vastavad tüpaažid - karja kokku ajamiseks, karja edasi liigutamiseks ja karja valvamiseks mõeldud koerad.
Kõikidel neil on vastavalt oma algsetele tööülesannetele ka erinevad anded ja eelistatud iseloomujooned.
Karja kokku ajavad koerad töötavad kaugelt inimese poole ning nende ülesanne on kari koos hoida ning inimese soovitud kohta toimetada. Nende koerte puhul on oluline tihe koostöö inimesega oma otsuste tegemisel.
Karja ajava koera ülesanne on liigutada loomad enda ees eemale ning üldiselt pole neil vaja karja kooshoidmisega tegeleda. Neid kasutatakse näiteks karja uutele karjamaadele ajamiseks mööda teid või karjamaid. Nende koerte puhul on oluline füüsiline tõsiseltvõetavus ja tihti ka mõjus hääl, mis loomad pidevas liikumises hoiavad.
Karjavalvekoerad elavad lambakarjaga koos juba kutsikaeast peale ning nende ülesanne on oma karja kõikvõimalike ründajate eest kaitsta. Nad teevad seda tihti ilma igasuguse inimese juhitud koostööta. Sellepärast on vajalik, et seda tüüpi koerad oleksid äärmiselt iseseisvad, võimelised ise otsuseid vastu võtma ja vastavalt sellele tegutsema - see on lausa elu ja surma küsimus.
Milline käitumine iseloomustab töötavat borderit?
Kohtan inimesi, kes tunnevad muret, et neil on reaktiivne border ja et koer võib teatud olukordades näksata. Siis tuleks mõelda tagasi sinna, et border on mõeldud töötama lammastega, kus suuremad tõud võivad kaaluda isegi 80-90 kg. Kui selline lammas otsustab koera rünnata, võib ta koera vabalt tappa. Kui koer satub lamba surve alla, siis ta peabki end näksamisega kaitsma.
Borderkollid on väga tundlikud survele nende nö personaalses ruumis. See ongi tema töötamise üks alustalasid. Border kasutab ise kehalist survet, et lambaid mõjutada, ja ta tunnetab seda samamoodi siis, kui mina ringi liigun. Kui mina avaldan talle survet ja lähenen, siis ta liigub minust eemale.
Lisaks töötavad nad silmadega. Nende intensiivne ent mitte agressiivne pilk on sisuliselt borderite trademark mõjutusvahend.
Kui palju tulevad borderite oskused treeningutest või sõltub kõik siiski selle tõu loomuomasest andest?
Mina keskendun aretajana koerte loomuomastele oskustele. Kui need on olemas, siis pärast on vaja neid lihtsalt koostöös inimesega veidi vormida. Nõnda on see tegelikult borderite ja lambakarjuste vahel juba sajandeid toiminud.
Ma ütleks, et lõpuks töötab border ehk tuttavlikumalt kõlaval põhiinstinktil - jahipidamine. Ta läheb ja otsib lambad üles, karjatab nad ühte kokku ja ise murdmise asemel toob nad inimese juurde, kes otsustab siis edasi, mis neist saab.
Suhtlus ja koostöö inimesega on aga selle töö ja üleüldse borderkollidega koos elamise puhul väga oluline - jättes koera täielikult ise otsustama, on tulemuseks tõneäoliselt midagi, mis inimesele sugugi ei meeldi.
Kuidas koera vormimine välja näeb?
Lasen koeral ise soovitud liikumise välja pakkuda ja lisan sellele siis käsu. Kui koer teeb järgmine kord käsu peale sama, ilma et ma ise kuidagi muud moodi teda mõjutaksin, siis on tal see seos kinnistunud. Sealt saab aina detailsemalt edasi ehitada.
Minu jaoks on ülimalt oluline, et koeral oleks loomulikku annet, st oskust ise kaasa mõelda, mida ta tegema peab. Seda muuhulgas seetõttu, et ma ei ole nii kogenud lammaste ja borderitega töötamises, olgugi, et võtsin oma esimesed lambad juba 16. aastat tagasi.
Kui palju sõltub koera töö lammastest?
Minu lambad on harjunud erinevate koertega ja ma tunnen neid juba hästi. Need lambad saavad kohe aru, missuguse koeraga tegu on ja kas teda tuleb tõsiselt võtta või mitte. Ja nii koer kui lambad õpivad üsna kiiresti rutiinsed tegevused ära ja mõlemad teavad, mida neilt oodatakse. Lambad on väga nutikad ja oskavad nii koeri kui inimesi väga hästi hinnata.
"Borderkolli jaoks algab tõeline töö siis, kui ta peab analüüsima, otsustama ja koostööd tegema."
Borderite kasutamine tänapäeval - kas Šotimaa lambakasvatajatel on neid reaalselt vaja või peetakse koeri rohkem sellepärast, et nad on toredad ja kuuluvad maaelu juurde?
See oleneb maastikust, mis karjakasvatajal on kasutada, ja mis töid tal täpselt on vaja teha. Suurel ja tasasel karjamaal on tänapäeval lihtsalt tõhusam töötada ATV'dega või kasutada koeri koos masinatega.
Borderkolli on väga tehniline koer. Temaga on võimalik teha väga täpseid manöövreid. Teatud oludes pole seda täpsust vaja. Väga raskel mägisel maastikul kasutavad siinsed lambakasvatajad näiteks tihti hoopis habekollisid, kes on toekamad ja raskel maastikul vastupidavamad kui borderid. Avaratel ja suurtel mägikarjamaadel on siin kasutama hakatud Uus-Meremaalt pärit huntaway'sid, kes ajavad lambad ülevalt mägedest pelgalt oma kõmisevate haugatustega alla. Need, kellel on suured lambakarjad ja vaja väga palju aedikutes tööd teha, kasutavad näiteks tihti Austraaliast pärit kelpie'sid.
Kõik olenebki lõpuks sellest, mis sorti tööd on vaja teha.
Kas borderitel on tugev erinevus töö- ja näituseliini koerte vahel?
Näituse- ja tööliini koerad võivad olla väga erinevad. Tööliini koeri aretatakse fookusega tema tööks olulistele iseloomu omadustele ja andele. Näituseliini koerte puhul on üldjuhul suurem rõhk välimikul. Samas pole mingit rusikareeglit, et ükski näitusekoer borderile omase tööga hakkama ei saa. Iga koer on mõistagi nagunii erinev.
Ja lõpuks on ka borderite nö tööpõld laienenud. Borderkolli jaoks algab tõeline töö siis, kui ta peab analüüsima, otsustama ja koostööd tegema. See ei pea olema lammaste karjatamine või agility. Borderid sobivad väga hästi näiteks otsingu- ja päästetööde koerteks. Kõikide tegevuste jaoks on lõpuks eelisatud veidi erinevad omadused.
Kas borderkollil on mingi suur eelis Šotimaal töötamiseks? Kas ta on aretatud kuidagi eriliselt selle keskkonna jaoks?
Ma ei ütleks, et border või mõni teine Šotimaalt pärit koer oleks nüüd parem siinmail töötamaks just sellepärast, et ta siin aretatud on. Otsustada tuleb töö iseloomu, oma vajaduste ja keskkonna nõudmiste baasil.
"Kui inimesed mõistavad, milleks borderkolli aretatud on ja annavad talle võimalusi end vastavalt oma loomusele väljendada, siis saab selle inimese ja koera suhe ainult võita."
Elu lambakoeraga
Lambakoera töö alustala on tihe suhtlus ja koostöö inimesega. Sestap ootab ka kodune borderkolli inimeselt pigem keskmisest rohkem tähelepanu ja ühiseid tegevusi.
Lambakoertele omane viis balansseerida ise otsustamise ja inimesega koos töötamise vahel tähendab, et borderiga on võimalik asju läbi rääkida - vastupidiselt ehk mõnele teisele koeratüübile, kes üldiselt teab ise paremini, mida ja kuidas teha. Samas on hädavajalik, et border saaks saaks väljakutsuvaid ülesandeid, kus tal on vaja nii ise kui koos oma inimesega olukordi lahendada.
Lisades sellele nende lõputuna näiva energia, tuleb arvestada, et borderile ei piisa vaid igapäevasest jalutusringist pargis ja taldriku lennutamisest. Ühtlasi tähendab tema pidev valmisolek tööle asumiseks seda, et kodus on border suure tõenäosusega väsimatult tähelepanelik ja entusiastlik töövari.
"Tänapäeval on kolli, kes lambaid karjatab, karjuse parim sõber. Puhtalt lemmikuna peetav kolli, kes üritab lapsi karjatada ja ajab taga jalgrattaid, on omaniku halb unenägu."
...ehk kokkuvõttes
kui koera liigne tähelepanelikkus ja pidev reageerimine, kõigi pereliikmete karjatamine, lõputuna näiv pallimänguhuvi ja sisuliselt krati-laadne suhtumine töösse, mis jätab tema inimese end alalõpmata laiskvorstina tundma, tundub sinu iseloomu jaoks ängistav või lihtsalt tohutult tüütu, siis tasuks borderkolli või laiemalt lambakoera võtmise plaani pigem ettevaatlikult suhtuda.
Karen D.
Mille järgi sa aru saad, et see border perelemmikuks ei sobi?
Need on need koerad, kes on lihtsalt pidevalt töövalves ja otsivad tegevust (high drive). See on koer, kes peaks probleemideta saama hakkama kasvõi 8 tunnise tööpäevaga mägedes. Mul on üks koer, kes käitub vähegi "normaalse" koera moodi ainult lambaid karjatades - igal pool mujal võib ta täiesti sõge olla.
Viis minu kuuest borderist oleks täiesti kohutavad kodukoerad. Oma viimase pesakonna puhul oli juba 4-nädalaste kutsikate puhul näha, millised neist sobivaid ainult töökoerteks. Kui nemad läheksid lihtsalt perekoerteks, oleksid nad kiiresti kuskil varjupaigas või minu juures tagasi.
See ei tähenda samas, et nad üldse end välja ei lülitaks. On oluline, et border teeks selgelt vahet tööajal ja mitte töö ajal. Päriselt töötav border võib olla nädalaid suurema tegevuseta ja siis järsku intensiivselt tööl. Seda väljalülitamise oskust peab aga paljude borderitega eraldi treenima, see ei pruugi neil loomulikult liiga hästi välja tulla.
Puhkehetkedel tulevad minu koerad ikka minu juurde ja ei ütle ka hellitustest ära. Aga see valmidus tööks on kogu aeg olemas.
Kas isastel ja emastel on suur vahe? Töökoerana või üleüldse?
Minu arvates ei ole suurt vahet, aga see võib olla nii individuaalne ja mõni teine ütleks siinkohal hoopis vastupidist. Ja samas ei ole mul ka isaseid bordereid. Mul on ainult isane chihuahua, kes on mul nö lemmiklooma eest.
Mulle endale tundub ehk nii palju vahet olevat, et emased on üldjuhul teravamate arvamustega kui isased. Eriti, kui koos töötavad naised ja emased koerad - siis on seda attitude'i kuidagi rohkem.
Kas borderitel esineb tõule iseloomulikke terviseprobleeme?
Minu koerad on kõik DNA testitud kolli silmaanomaalia (CEA) osas. See oli üks esimesi haigusi, mida kollidel kontrollima hakati.
Teine geneetiline haigus, mis ohustab bordereid, on TNS ehk Trapped Neutrophil Syndrome, mis sisuliselt tähendab olematut immuunsüsteemi ja koer sureb enamasti enne aastaseks saamist. Sellele haigusele ravi puudub.
Imerslund-Gräsbeck’i sündroom (IGS) on geneetiline haigus, mille puhul ei imendu B12 vitamiin organismi.
kui ostad näiteks lihtsalt farmerilt koera, võid saada ülihea töökoera, kes ongi näiteks mitmendat generatsiooni töötanud mägedes ja on selles väga hea, aga nendest terviseriskidest ei tea nad midagi ja pole koeri nende osas testinud.
Levinud on ka Multi-drug Resistance Gene (MDR1) geen, mis muudab teatud ravimite kasutamise ohtlikuks, nende hulgas on näiteks ka teatud parasiiditõrje vahendite koostisosad. Ohtlik on see töökoertel ka seetõttu, koer puutub ravimiga kokku ka siis, kui ta peaks sööma lammaste vms karjamaal asuvate loomade väljaheiteid, kes on selle ravimi kuuri saanud.
Loe lähemalt borderite tervise kohta siit.
¹ https://www.scottish-at-heart.com/history-of-the-border-collie.html, (9.05.2025). James Hogg (1824) ‘The Shepherd’s Calendar’.
* ISDS (International Sheep Dog Society) ehk rahvusvaheline lambakoerte ühing asutati 1906. aastal Suurbritannias.
Ühingus registreeritud koerad on kas WSD (working sheep dog ehk töötav lambakoer) või borderkolli (BC) nimetuse all. Vahe kennelliidus (KC) registeeritud koertega on see, et ISDS'i peamine eesmärk on kaitsta koerte töövõimet ja oskusi, mitte tagada koerte tõustandardikohast aretust. ISDS'i registrisse saab koer siis, kui ta a) vanemad on ISDS koerad; esivanemate puudumisel on võimalik b) teha test, mis kinnitab vajalikke oskusi karjatamisel.
ISDS koeri saab registreerida ka KCs ning siis on nad ametlikult ka borderkolli tõupaberitega.
Borderkollide ajaloost:
http://www.rigelbordercollies.com/BC_Info.html
https://www.scottish-at-heart.com/history-of-the-border-collie.html
https://www.bordercolliemuseum.org/index.html
