Grete Nellis
2025
Tõuga või tõuta koer -
mis teema sellega siis lõpuks on?
Mis on tõug ja kes on tõuta koer
Tõugu defineerib pikema aja jooksul järjepidevalt järglastele edasikanduvad omadused nii välimuses kui käitumises. Koera tõu ideaalse esindaja detailsed kirjeldused pannakse kirja tõustandardisse, mida omakorda kinnitab ja annab välja vastava riigi kennelliit.
Liidud peavad tõuraamatuid, kuhu on talletatud tõukoerte pärinemise ajalugu. Ilma tõuraamatusse registreeritud vanemateta pole võimalik ka kutsikatele väljastada tõutunnistusi.
Tõukoer tähendab kennelliidu tunnustusega koera.
Mis on tõug ja kes on tõuta koer
Tõugu defineerib pikema aja jooksul järjepidevalt järglastele edasikanduvad omadused nii välimuses kui käitumises. Koera tõu ideaalse esindaja detailsed kirjeldused pannakse kirja tõustandardisse, mida omakorda kinnitab ja annab välja vastava riigi kennelliit.
Liidud peavad tõuraamatuid, kuhu on talletatud tõukoerte pärinemise ajalugu. Ilma tõuraamatusse registreeritud vanemateta pole võimalik ka kutsikatele väljastada tõutunnistusi.
Tõukoer tähendab kennelliidu tunnustusega koera
Enamikus riikides tegutseb kohalik kennelliit, mis peab riiklikku tõuraamatut, korraldab koertenäitusi ja -võistlusi ning kehtestab aretuseeskirjad. Rahvusvahelisel tasandil koordineerib neid tegevusi FCI (Fédération Cynologique Internationale), mis ühtlustab tõustandardid ja tagab, et liikmesriikide tõutunnistused ja kohtunikud on kogu maailmas vastastikku tunnustatud. FCIga koostöö võimaldab väiksematel ja keskmise suurusega riikidel olla osa ülemaailmsest süsteemist, mis lihtsustab rahvusvahelist aretust, tiitlite tunnustamist ja koerte eksporti.
USA ja Suurbritannia on ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel jäänud FCIst eraldiseisvaks, säilitades oma registrid (AKC ja The Kennel Club), mis toimivad iseseisvalt ja järgivad omaenda standardeid.
Erinevate registrite pidamine loob olukorra, kus üht ja ainsat tõugude koguarvu pole
Uue koeratõu ametlik tunnustamine on pikk protsess5, mis võib kesta aastakümneid. See eeldab stabiilse aretuspopulatsiooni kujunemist, ühtse välimiku ja iseloomu kinnistumist ning ulatuslikku dokumentatsiooni tõu päritolu ja kasutuse kohta. Näiteks eesti ainuke koertatõug eesti hagijas saavutas FCI-s eeltunnustatud tõu staatuse 2019. aastal, kuigi tõu ajalugu ulatub 1940. aastatesse, mil see aretati kohalikele jahioludele sobivaks keskmise suurusega ajukoeraks. Eeltunnustus tähendab, et eesti hagijas võib osaleda FCI rahvusvahelistel näitustel ja tema tõutunnistused on liikmesriikides tunnustatud, kuid tõu lõplik tunnustamine eeldab veel täiendavat jälgimisperioodi ja andmete kogumist.
Tunnustuse saamiseni on iga koer segavereline koer - et mitte öelda krants.
Tunnustuse saamiseni on iga alles aretuses oleva tõu esindaja segavereline koer - et mitte öelda krants - ja seda on olnud iga saksa lambakoer või chihuaua enne selle tõu tunnustamist. Seega on tõuga ja tõuta koera vahe väiksem kui ehk enamasti paistab.
Uue koeratõu ametlik tunnustamine on pikk protsess5, mis võib kesta aastakümneid. See eeldab stabiilse aretuspopulatsiooni kujunemist, ühtse välimiku ja iseloomu kinnistumist ning ulatuslikku dokumentatsiooni tõu päritolu ja kasutuse kohta. Näiteks eesti ainuke koertatõug eesti hagijas saavutas FCI-s eeltunnustatud tõu staatuse 2019. aastal, kuigi tõu ajalugu ulatub 1940. aastatesse, mil see aretati kohalikele jahioludele sobivaks keskmise suurusega ajukoeraks. Eeltunnustus tähendab, et eesti hagijas võib osaleda FCI rahvusvahelistel näitustel ja tema tõutunnistused on liikmesriikides tunnustatud, kuid tõu lõplik tunnustamine eeldab veel täiendavat jälgimisperioodi ja andmete kogumist.
Tunnustuse saamiseni on iga koer segavereline koer - et mitte öelda krants
Tunnustuse saamiseni on iga alles aretuses oleva tõu esindaja segavereline koer - et mitte öelda krants - ja seda on olnud iga saksa lambakoer või chihuaua enne selle tõu tunnustamist. Seega on tõuga ja tõuta koera vahe väiksem kui ehk enamasti paistab.
Tõug on väljamõeldis ja tema väärtus sotsiaalne kokkulepe
Koeri pole alati rangete tõustandardite järgi eristatud. Pikka aega oli sama tüüpi koerte välimuse ja suuruse varieeruvus suur, sest oluliseim oli koera võime teha talt oodatud tööd hästi. Koeri eristati vastavalt nende funktsiooni toetavale tüpaažile - näiteks koerad, keda kasutati jänese jahiks, olid harrier’id, iga sülekoer spanjel ja kõik aukartustäratavalt suured koerad mastifid.6
Tõugudeks vormistamine oli osa suuremast ühiskonnast toimunud nihkest. Esimene kennelliit maailmas asutati 1873. aastal Suurbritannias, et standardite ja registrite abil koerte aretust kontrollida. 7
Lubatud ja mittelubatud tunnuste piirid tõugude vahel olid lõpuks lihtsalt kokkulepped, mis kinnitati nüüd tõustandarditesse.
Tõug on kokkulepe, mitte bioloogiline paratamatus.
Koerast kujunes samal ajal välja uut moodi staatusesümbol rikastele ning tõukoerte maailmas hakkasid liikuma suured rahad. Sellega sai hoo sisse nii uute tõugude aretus kui kogu lemmikloomamajandus. Ja kuigi arvuliselt olid enamik koertest sel ajal siiski tõutunnistuseta, sageli vabapidamisel peetavad koerad, muutis krantsidele suunatud ühiskondlik hukkamõist koertepidamisel ihaldusväärseks justnimelt tõukoerad8.
Meie endi seatud väärtuste rõhuasetus tõstis esile just tõukoerad.
Nüüdseks pole tõukoer ammu enam kõrgklassi privileeg ning aretusega võib tegeleda sisuliselt igaüks. Tõugude paljususe taga on omakorda paljude kirglike koerainimeste pikaaegne töö.
Tõug on väljamõeldis ja tema väärtus sotsiaalne kokkulepe
Koeri pole alati rangete tõustandardite järgi eristatud. Pikka aega oli sama tüüpi koerte välimuse ja suuruse varieeruvus suur, sest oluliseim oli koera võime teha talt oodatud tööd hästi. Koeri eristati vastavalt nende funktsiooni toetavale tüpaažile - näiteks koerad, keda kasutati jänese jahiks, olid harrier’id, iga sülekoer spanjel ja kõik aukartustäratavalt suured koerad mastifid.6
Tõugudeks vormistamine oli osa suuremast ühiskonnast toimunud nihkest. Esimene kennelliit maailmas asutati 1873. aastal Suurbritannias, et standardite ja registrite abil koerte aretust kontrollida. 7
Lubatud ja mittelubatud tunnuste piirid tõugude vahel olid lõpuks lihtsalt kokkulepped, mis kinnitati nüüd tõustandarditesse.
Tõug on kokkulepe, mitte bioloogiline paratamatus
Koerast kujunes samal ajal välja uut moodi staatusesümbol rikastele ning tõukoerte maailmas hakkasid liikuma suured rahad. Sellega sai hoo sisse nii uute tõugude aretus kui kogu lemmikloomamajandus. Ja kuigi arvuliselt olid enamik koertest sel ajal siiski tõutunnistuseta, sageli vabapidamisel peetavad koerad, muutis krantsidele suunatud ühiskondlik hukkamõist koertepidamisel ihaldusväärseks justnimelt tõukoerad8.
Meie endi seatud väärtuste rõhuasetus tõstis esile just tõukoerad
Nüüdseks pole tõukoer ammu enam kõrgklassi privileeg ning aretusega võib tegeleda sisuliselt igaüks. Tõugude paljususe taga on omakorda paljude kirglike koerainimeste pikaaegne töö.
Tõugudeks kujunemine
Veel veidi rohkem kui sada aastat tagasi töötas enamik koeri oma ülalpidamise eest. Nende raison d'être polnud olla kaaslane või perelemmik, nende väärtus seisnes koera oskustes ja võimetes, mis väljendusid koostöös inimesega.9
Koostöö ongi ehk üks tabavamaid märksõnu, mille ümber inimese ja koera lugu oma kihte on kasvatanud. Alates valitud huntide kodustumisest, millest arenes välja uut liiki loom - koer (canis familiaris)10, kuni tänapäevani, kus koerad mängivad ininmeste elus suurt rolli nii lemmikutena kui tööpõllul.
Koerte tüübid vormusid vastavalt asukoha kliimale, maastikule ja konkreetse töö iseloomule. Piirkonniti kujunesid välja just sinna sobivad jahi-, karja- ja muud töökoerad. Kui inimesed rändasid, liikusid nendega kaasa ka koerad, kes uutes paikades kohalike koertega segunesid. Parimate omadustega neist jäid omakorda aretusse ja nõnda kujunesid aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maailmas välja koerte tüpaažide variatsioonid, keda lõpuks 19. sajandi lõpul väga selgete piiridega tõugudeks hakati vormistama.
Tõugudeks kujunemine
Veel veidi rohkem kui sada aastat tagasi töötas enamik koeri oma ülalpidamise eest. Nende raison d'être polnud olla kaaslane või perelemmik, nende väärtus seisnes koera oskustes ja võimetes, mis väljendusid koostöös inimesega.9
Koostöö ongi ehk üks tabavamaid märksõnu, mille ümber inimese ja koera lugu oma kihte on kasvatanud. Alates valitud huntide kodustumisest, millest arenes välja uut liiki loom - koer (canis familiaris)10, kuni tänapäevani, kus koerad mängivad ininmeste elus suurt rolli nii lemmikutena kui tööpõllul.
Koerte tüübid vormusid vastavalt asukoha kliimale, maastikule ja konkreetse töö iseloomule. Piirkonniti kujunesid välja just sinna sobivad jahi-, karja- ja muud töökoerad. Kui inimesed rändasid, liikusid nendega kaasa ka koerad, kes uutes paikades kohalike koertega segunesid. Parimate omadustega neist jäid omakorda aretusse ja nõnda kujunesid aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maailmas välja koerte tüpaažide variatsioonid, keda lõpuks 19. sajandi lõpul väga selgete piiridega tõugudeks hakati vormistama.
Koeramad koeratõud? Ehk kui hunt on mops
Koer on geneetiliselt 99.96% hunt. Ajavahemikus 15-40 tuhat aastat tagasi ja tänapäev, on koera genoom muutunud vaid 0.04%, olenemata tema praegusest tõust11.
Mitmete tõugude ajaloos väidetakse, et tegu on muistse (ancient) või “algupärase tõuga”, mis toetub tihti rohkem pärimusele kui tunnustatud faktidele. Koeratõugude ajaloo joonistab välja geneetika.
Algupärased tõud joonistab välja geneetika.
Uuringud näitavad, et praegused koeratõud jagunevad laias laastus kahte gruppi. Esimeses on tõud, mida nimetatakse basal* tõugudeks ehk tõud, mille geneetika uurimisel tuli ilmsiks varane eraldumine ja kelle arengus on toimunud vähe segunemist teiste tõugudega - kas siis geograafilise või kultuurilise isoleerituse tõttu. Samas ei tähenda see sugugi seda, et need tõud tänapäeval oma muistsete esivanemate otsest liini kannaksid või sarneksid praegu rohkem oma algsete esivanematega.
Hetkeseisuga on võimalik tuvastada 16 basal koeratõugu: afgaani hurt, saluki ja kaana koer Lähis idast, basenji Aafrikast, akita, tšau-tšau, dingo, New Guinea Singining Dog, shiba inu ja sharpei Aasiast ning siberi haski, alaska malamuut ja samojed Arktikast ja soome püstkõrv. Lisaks nendele pikema ajalooga koeratõugudele on basal tõugude nimekirjas Saksamaalt pärit euraasier ja USA/Saksamaa päritoluga ameerika eskimo, kuigi nende aretus jääb 20. sajandisse. Põhjuseks see, et nende tõugude aretuses kasutati ainult teisi selle nimekirja tõuge.12
Teise gruppi liigitub enamik ülejäänud tõugusid, kelle aretus nende praegusel kujul jääb vaid paarisaja aasta tagusesse aega.
Tõugude ajalukku jätsid sügava jälje maailmasõjad.
Samas on võimalik ja ehk isegi tõenäoline, et sellised tõuge oli veel. Mõlema grupi tõugude geneetilist mitmekesisust ja ajalugu on tugevasti mõjutanud maailmasõjad 20. sajandil, mille tagajärjel langes paljude tõugude isendite arv kohati üksikute isenditeni.
See tähendas aga seda, et tõugude taastamisel oli tihtipeale vajalik kasutada erinevat tõugu koeri ja selle segunemise tagajärjel hägustusid geneetilised nö basaalsignatuurid (basal signatures), mida hetkel pole võimalik enam välja lugeda. Samasugused muutused toimusid tõugudega, mille arenemise teekonnal toimus segunemine näiteks inimeste ja nendega kaasas käinud koerte rände tagajärjel - mida rohkem koerad segunesid, seda ähmasemaks muutus nende ajalugu enne seda.
Geograafilise loogika järgi võiks basal tõugude nimekirjas olla ka africanis, chihuahua, hiina harjaskoer, lhasa apso, pekingi paleekoer, mops, rodeesia ridgeback, shih tzu ja tiibeti terjer. Hetkel pole seda aga võimalik teaduslikult kinnitada. 13
Koeramad koeratõud? Ehk kui hunt on mops
Koer on geneetiliselt 99.96% hunt. Ajavahemikus 15-40 tuhat aastat tagasi ja tänapäev, on koera genoom muutunud vaid 0.04%, olenemata tema praegusest tõust11.
Mitmete tõugude ajaloos väidetakse, et tegu on muistse (ancient) või “algupärase tõuga”, mis toetub tihti rohkem pärimusele kui tunnustatud faktidele. Koeratõugude ajaloo joonistab välja geneetika.
Algupärased tõud joonistab välja geneetika
Uuringud näitavad, et praegused koeratõud jagunevad laias laastus kahte gruppi. Esimeses on tõud, mida nimetatakse basal* tõugudeks ehk tõud, mille geneetika uurimisel tuli ilmsiks varane eraldumine ja kelle arengus on toimunud vähe segunemist teiste tõugudega - kas siis geograafilise või kultuurilise isoleerituse tõttu. Samas ei tähenda see sugugi seda, et need tõud tänapäeval oma muistsete esivanemate otsest liini kannaksid või sarneksid praegu rohkem oma algsete esivanematega.
Hetkeseisuga on võimalik tuvastada 16 basal koeratõugu: afgaani hurt, saluki ja kaana koer Lähis idast, basenji Aafrikast, akita, tšau-tšau, dingo, New Guinea Singining Dog, shiba inu ja sharpei Aasiast ning siberi haski, alaska malamuut ja samojed Arktikast ja soome püstkõrv. Lisaks nendele pikema ajalooga koeratõugudele on basal tõugude nimekirjas Saksamaalt pärit euraasier ja USA/Saksamaa päritoluga ameerika eskimo, kuigi nende aretus jääb 20. sajandisse. Põhjuseks see, et nende tõugude aretuses kasutati ainult teisi selle nimekirja tõuge.12
Teise gruppi liigitub enamik ülejäänud tõugusid, kelle aretus nende praegusel kujul jääb vaid paarisaja aasta tagusesse aega.
Tõugude ajalukku jätsid sügava jälje maailmasõjad
Samas on võimalik ja ehk isegi tõenäoline, et sellised tõuge oli veel. Mõlema grupi tõugude geneetilist mitmekesisust ja ajalugu on tugevasti mõjutanud maailmasõjad 20. sajandil, mille tagajärjel langes paljude tõugude isendite arv kohati üksikute isenditeni.
See tähendas aga seda, et tõugude taastamisel oli tihtipeale vajalik kasutada erinevat tõugu koeri ja selle segunemise tagajärjel hägustusid geneetilised nö basaalsignatuurid (basal signatures), mida hetkel pole võimalik enam välja lugeda. Samasugused muutused toimusid tõugudega, mille arenemise teekonnal toimus segunemine näiteks inimeste ja nendega kaasas käinud koerte rände tagajärjel - mida rohkem koerad segunesid, seda ähmasemaks muutus nende ajalugu enne seda.
Geograafilise loogika järgi võiks basal tõugude nimekirjas olla ka africanis, chihuahua, hiina harjaskoer, lhasa apso, pekingi paleekoer, mops, rodeesia ridgeback, shih tzu ja tiibeti terjer. Hetkel pole seda aga võimalik teaduslikult kinnitada. 13
Kaasaegne tõuaretus - liiga lühike nina või liiga palju tõuge?
Koerte ja inimeste suhe keerleb siiani koostöö ümber, aga nihkunud on koera roll, mis omakorda on toimunud käsikäes suurte muutustega ühiskonnas. 19. sajandi tööstusrevolutsioon kasvatas suurlinnad ja nendes inimesed, kes igatsesid mahajäetud maalähedust. Koertest sai üha rohkem eelkõige inimeste kaaslane ja emotsionaalne tugi kaootilises linnaelus14.
Pigem ongi koerte lemmikloomaks olemine nüüd nende töö15.
On arvamusi, et ehk ei peakski koerte aretuses enam lähtuma rangetest tõustandardidest - väga piiratud parameetrite järgi valitud koerte aretamine mõjutab tugeval määral isendite geneetilist variatsiooni, millel on sageli koerte tervist laastavad tagajärjed. Tõutruuduse asemel peaks sel juhul lähtuma eesmärgist, et kutsikatest saaksid parimate eeldustega perelemmikud – liiatigi, et see on tänapäeval peamine koera funktsioon.16
Üha enam on fookuses koerte heaolu.
Olenemata aga selest, kas loobuda tõugude piiridest või luua neid pigem juurde, on olulisem see, et käsikäes koerapidamise üha kasvava populaarsusega, räägitakse aina rohkem koerte heaolust. See võiks omakorda tõsta teadlikkust ja huvi aretuses rõhk koerte tervisele pöörata. Seda mitte ainult tervisekontrolle ja geeniteste tehes, vaid püüdlustes teatud tõugude liialdatud ja koeri piinavad eripärad tervislikumaks muuta. See kaasaegse tõuaretuse häbiväärsem pool on lasknud trendidel vormida tõuge, kes ei saa piisavalt hingata (mh prantsuse buldog, mops); kelle kehakuju valmistab neile suuri terviseprobleeme (mh taks, saksa lambakoer, basset); kelle tõuliinides on kasutatud haigeid koeri ning kus tervet kutsikat saada on muutunud väga keeruliseks (mh cavalier king charles spanjel, bokser).
Arvestades, et tõustandardid on kokkuleppelised piirid, mis on huvi korral võimalik kõik ümber kirjutada, on koera vaimse- ja füüsilis heaolu arvesse võtmine ka ilma tõuge kaotamata igati teostatav. **
Lemmikloomaks olemine ongi nüüd koerte töö.
Teisipidine lähenemine soovile keskenduda heade eeldustega perelemmikutele, on aretada uusi tõuge. Eriliselt hoogsalt on populaarsust hakanud koguma puudlite erinevad ristandid. Ametlikult pole küll ühtki neist veel koeratõuks tunnistatud.
Perelemmikute selgemaks esile tõstmiseks on võimalus tõugude sees erinevate liinide koeri eraldi tõugudeks nimetada. Näiteks on borderkollide entusiastide hulgas neid, kes sooviks selget eristust tõu algupäraste tööomadustega koerte ja näituse/pere- ning sportkoerteks aretatud koerte vahel. Borderkolli tõunime peaks selle arvamuse kohaselt kandma vaid algupärane töökoer.
Kaasaegne tõuaretus - liiga lühike nina või liiga palju tõuge?
Koerte ja inimeste suhe keerleb siiani koostöö ümber, aga nihkunud on koera roll, mis omakorda on toimunud käsikäes suurte muutustega ühiskonnas. 19. sajandi tööstusrevolutsioon kasvatas suurlinnad ja nendes inimesed, kes igatsesid mahajäetud maalähedust. Koertest sai üha rohkem eelkõige inimeste kaaslane ja emotsionaalne tugi kaootilises linnaelus14.
Pigem ongi koerte lemmikloomaks olemine nüüd nende töö15.
On arvamusi, et ehk ei peakski koerte aretuses enam lähtuma rangetest tõustandardidest - väga piiratud parameetrite järgi valitud koerte aretamine mõjutab tugeval määral isendite geneetilist variatsiooni, millel on sageli koerte tervist laastavad tagajärjed. Tõutruuduse asemel peaks sel juhul lähtuma eesmärgist, et kutsikatest saaksid parimate eeldustega perelemmikud – liiatigi, et see on tänapäeval peamine koera funktsioon.16
Üha enam on fookuses koerte heaolu
Olenemata aga selest, kas loobuda tõugude piiridest või luua neid pigem juurde, on olulisem see, et käsikäes koerapidamise üha kasvava populaarsusega, räägitakse aina rohkem koerte heaolust. See võiks omakorda tõsta teadlikkust ja huvi aretuses rõhk koerte tervisele pöörata. Seda mitte ainult tervisekontrolle ja geeniteste tehes, vaid püüdlustes teatud tõugude liialdatud ja koeri piinavad eripärad tervislikumaks muuta. See kaasaegse tõuaretuse häbiväärsem pool on lasknud trendidel vormida tõuge, kes ei saa piisavalt hingata (mh prantsuse buldog, mops); kelle kehakuju valmistab neile suuri terviseprobleeme (mh taks, saksa lambakoer, basset); kelle tõuliinides on kasutatud haigeid koeri ning kus tervet kutsikat saada on muutunud väga keeruliseks (mh cavalier king charles spanjel, bokser).
Arvestades, et tõustandardid on kokkuleppelised piirid, mis on huvi korral võimalik kõik ümber kirjutada, on koera vaimse- ja füüsilis heaolu arvesse võtmine ka ilma tõuge kaotamata igati teostatav. **
Lemmikloomaks olemine ongi nüüd koerte töö
Teisipidine lähenemine soovile keskenduda heade eeldustega perelemmikutele, on aretada uusi tõuge. Eriliselt hoogsalt on populaarsust hakanud koguma puudlite erinevad ristandid. Ametlikult pole küll ühtki neist veel koeratõuks tunnistatud.
Perelemmikute selgemaks esile tõstmiseks on võimalus tõugude sees erinevate liinide koeri eraldi tõugudeks nimetada. Näiteks on borderkollide entusiastide hulgas neid, kes sooviks selget eristust tõu algupäraste tööomadustega koerte ja näituse/pere- ning sportkoerteks aretatud koerte vahel. Borderkolli tõunime peaks selle arvamuse kohaselt kandma vaid algupärane töökoer.
Koerandusmaailm on ühtpidi elustiil ja teiselt poolt äri
Koerandusmaailm on ühtpidi elustiil ja teiselt poolt äri.
Tagasi väärtuste juurde
Koerandusmaailm on ühtpidi elustiil ja teiselt poolt äri - müüakse hoiakuid, maailmavaadet ja kuvandit. Osa sellest ärist on aga mõtlevad ja tundelised olendid, kelle elutee võib saada laastava löögi juba ammu enne nende sündi.
Lõpuks polegi vahet, kas olla kirglikult mõne kindla tõu pooldaja või armastada lihtsalt koeri. Koerandusmaailm on meiega koos pidevas muutumises ning olulisim peaks olema nii koerte kui inimeste heaolu väärtustamine. Meie endi roll on enesele aru anda, kuidas selle maailmaga suhestume, ning mis on meie ootused ja kohustused, kui soovime oma ellu koera tuua.
Tagasi väärtuste juurde
Koerandusmaailm on ühtpidi elustiil ja teiselt poolt äri - müüakse hoiakuid, maailmavaadet ja kuvandit. Osa sellest ärist on aga mõtlevad ja tundelised olendid, kelle elutee võib saada laastava löögi juba ammu enne nende sündi.
Lõpuks polegi vahet, kas olla kirglikult mõne kindla tõu pooldaja või armastada lihtsalt koeri. Koerandusmaailm on meiega koos pidevas muutumises ning olulisim peaks olema nii koerte kui inimeste heaolu väärtustamine. Meie endi roll on enesele aru anda, kuidas selle maailmaga suhestume, ning mis on meie ootused ja kohustused, kui soovime oma ellu koera tuua.
Märkused
1 https://www.fci.be/en/Presentation-of-our-organisation-4.html ↑
2 https://www.akc.org/dog-breeds/ ↑
3 https://en.wikipedia.org/wiki/Dog_breed ↑
4 https://www.fci.be/en/Members-Partners-89.html ↑
5 Täpse tõuks vormistamise juhendi saad alla laadida FCI lehelt: https://www.fci.be/medias/FCI-REG-RGT-PNR-ANN-005-en-10686.pdf ↑
6 Brian Hare & Vanessa Woods, The Genius of Dogs (2014), 192 ↑
7 Hare, Woods, The Genius of Dogs, 192-194 ↑
8 Chris Pearson, “Dogs”, Thinking Allowed taskuhääling,16.07.2025,
https://podcasts.apple.com/ee/podcast/thinking-allowed/id261548752?i=1000717430398&r=96 ↑
9 John Bradshaw, In Defence of Dogs (2012), XIX ↑
10 Hare, Woods, The Genius of Dogs, 114 ↑
11 Hare, Woods, The Genius of Dogs, 195 ↑
12 Greger Larson et al., “Rethinking dog domestication by integrating genetics, archeology, and biogeography”, Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America vol. 109 no. 23 (2012): 8878-83, https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3384140/ ↑
13 Larson, “Rethinking dog domestication by integrating genetics, archeology, and biogeography” ↑
14 Pearson, “Dogs” ↑
15 Mariam Motamedi Fraser, “Dogs”, Thinking Allowed taskuhääling,16.07.2025, https://podcasts.apple.com/ee/podcast/thinking-allowed/id261548752?i=1000717430398&r=96) ↑
16 Bradshaw, In Defence of Dogs, xx ↑
* Leidmata veel täpset erialast vastet ingliskeelsele basal, kasutan siin tõlkimata sõna.
** Ühendkuningriigi rahvusringhäälingus BBC linastus 2008. aastal dokumentaal, mis avas tõuaretuse tumeda poole. 2012. tehti sellele järg, mida saab vaadata siit.